Et Rannu kirku orel taas heliseks...
Eelmises lehenumbris lubasin pisut pikemalt kirjutada oreliremondi plaanidest. Eelmise korra seisuga oli korjandustest ning annetustest kogunenud 125 eurot, praegusel hetkel 170 eurot.
Nii et koguneb tasapisi, aga see-eest järjekindlalt. Mis siis plaanis teha on? Pikemas perspektiivis on plaan teha orel täiesti korda. Kogudus on võtnud hinnapakkumise ka terve oreli kordategemiseks: kogusummaks kujuneks sellisel juhul üle 26 000 euro. Suur summa. Samas on projekt võimalik ka aastate peale ära jagada. Nõnda ongi oreli remont jaotatud mitmesse etappi, samas juba esimese etapi edukas elluviimine annab võimaluse uuesti orelit heal tasemel kasutusele võtta. Mängutraktuurid on hetkel kõige kehvemas olukorras. Nende remondiks ning lõõtsakeste vahetuseks on võetud hinnapakkumine OÜ Olev Kentsi Orelitöökojast summas 5 869 eurot ja 20 senti. Kuna sama firma remondib ka Puhja kiriku orelit, siis saab meister ühendada kahe oreli remondi. Kogudus on andnud taotlusavalduse Võrtsjärve Ühenduse LEADER tegevusgrupile. Oreliprojekti sisuliseks eestvedajaks on Puhja ja Rannu koguduste organist MiinaLiisa Kuusemaa, kes otsib ka muid rahastusvõimalusi (nt. Kultuurkapital). Samas on ükskõik millise rahastuse korral alati vajalik ka omafinantseering.
Veidi orelist endast: tegemist on ajalooliselt väärtusliku oreliga aastast 1906, mille on teinud kuulus orelimeistrite perekond (Kriisade orel). Orel on suhteliselt hästi ja autentsena säilinud, tema kallal pole teostatud ka asjatundmatuid ümberehitusi. Samas pole väikesel maakogudusel jagunud vahendeid ajaloo keerdkäikudes kannatada saanud orelit põhjalikumalt hooldada ning kaotsiläinud ning kulunud osi vahetada (nt. on puudu osa vilesid, mis juba sõja ajal ning ka nõukogude ajal lihtsalt kaduma läinud). Orelit remontides on võimalik ajaloolise ülekohtu heastamine, et hea orel jälle töökorda saaks.
Praegu on kogudus oreli kasutamisest loobunud oreli kehva seisukorra tõttu, samas on meid muusikaga teenimas väga võimekas organist, kes suudaks kasutada hästi oreli võimalusi. Juba esimese etapi elluviimisel paraneks oreli kõlapilt märgatavalt, oreli saab uuesti suhteliselt heal tasemel kasutusse võtta. Pilli saab kasutada koguduse jumalateenistustel, aga miks mitte huviliste olemasolul korraldada ka orelikontserte. Tartu lähedus võimaldaks kaasata ka erinevaid muusikuid. Kogudusel on ühine laulukoor naaberkoguduse Puhjaga, esinemas on käinud ka H. Elleri nimelise muusikakooli õpilased. Hoolimata koguduse väiksusest võib muusikatööd pidada väga heatasemeliseks. Kiriku vastu on tuntud huvi ka seoses laulatustega, sageli on pruutpaar olnud pärit mujalt Eestist või siis hoopis piiri tagant. Põhjenduseks, et miks just Rannu kirik on välja valitud, on toodud meeldiv suhteliselt väike kirik ning heakorrastatud ümbrus. Ka korras orel on kindlasti väga oluline argument selliste sündmuste puhul.
Oreli remondiga hakkab tegelema Olev Kents, kes on olnud Kriisade õpilane ning on tunnustatud orelimeister. Praegu on kirikus korjandus just nimelt oreliremondi hüvanguks. Kõik annetused, kasvõi ühe euro suurused, on teretulnud. Mujal Euroopas on paljud ajaloolised orelid uutmistuhinas kirikutest välja visatud või ümber ehitatud. Eestimaal selliste asjadega ei tegeldud. Orelid võisid jääda küll hooletusse, aga seda annab heastada asjatundliku abi näol. Seega on Eestimaa kirikute ajalooliste orelite näol tegemist tõeliste pärlitega, mida Lääne-Euroopas praegu juba kadetseva pilguga vaadatakse. Tehkem siis üheskoos korda ka Rannu vallas olev pillide kuningas, millega kindlasti mahume maailma kultuurikaardile!
