Et raudtee ei läheks rappa


Et raudtee ei läheks rappa
Foto: Andres Putting

Kuigi vallavolikogu eelistas 9. jaanuaril trassikoridori 10E, ei nõustu kõnealuse koridoriga naabervallad ega keskkonnaminister.

Kui loodavale Nabala kaitsealale raudteed rajada ei saa, jõuamegi koridorini 13A, mille osas veel uuringud tegemata.

Rail Baltica uus trassialternatiiv 13A siseneb Kiili valda üle Manni raba. Kulgedes edasi paralleelselt Lähtse peakraaviga ja üle Vääna jõe, poolitab see valla, jättes Nabala, Paekna ja veel seitse väiksemat küla barjääri taha.

13A joonistati (05.12.2013) pildile pärast seda, kui planeerijad märkasid kohustust arvestada kaitse all olevate objektide kõrval ka aladega, mille kaitset alles kavandatakse (Nabala maastikukaitseala). Viimast ohustavate koridoride 10A,10B ja 10E kontekstis on 13A põhimõttelage JOKK-skeem, sest planeerijad eiravad siin omaenda peamist eesmärki: kiiruse ning kokkuhoiu huvides tuleb raudtee planeerida põhjast lõunasse võimalikult otse. Võrrelduna näiteks 10A-ga kulgeb 7,78 km kilomeetrit pikem 13A Kiili vallas hoopistükkis idast läände!

Paraku ei piirdu Nabala karst loodusnähtusena plaanitava kaitseala juriidilise ulatusega, mida käsitleti algselt ca 1000 ruutkilomeetrit suuremana. Nii näiteks teavad teemeistrid hästi, millist peavalu ja lisakulu tõid Tallinn-Tartu maantee ehitusel ootamatult avanenud karstilehtrid.

Meie ei tea, kuidas käitub karst ehitamise tagajärjel ja kiirrongide käitamise käigus aja jooksul. Karsti tuleks põhjalikult uurida, kasutades muuhulgas näiteks põhjavee digitaalset modelleerimist kaksikpoorsuse tingimustes. Jääb ju enamus Kiili vallast jääb nõrgalt kaitstud, kõrge reostustundlikkusega põhjaveega piirkonda. Vesi, lubjakivi ja poorsus võivad olla sõnad, mis eelnevad sõnale õnnetus. Ja Tallinna veevaru kaitse aspektis on mõistlik käsitleda kõiki riigi poolt ettepandud trassialternatiivne Kiilis vähemalt samaväärsena koridoriga 12A. Sest saaste siin, karstil, on homme Vääna jões ja võib ülehomme olla Ülemiste järves. /.../

Mõjude kumulatiivsus

Lähtse ja Nabala vahel asub Kiili rohevõrgustiku tuumala, tiheda liiklusega rohekoridor  loomadele, kus toimetavad ka suurulukid. /.../

Sotsiaalses keskkonnas oleksid muutused pöördumatud.

Tallinna ringtee, mis ehitatakse neljarealiseks, poolitab valla esimest korda, 13A teeb seda aga teist korda. Raudtee lõikab ära Nabala, Paekna ja lisaks seitse väiksemat küla ning sealsed inimesed peavad leidma endale uue identiteedi. Ma ei räägi pelgalt igapäevaste kulude suurenemisest ja vara väärtuse kahanemisest. Identiteedikaotus pole leevendatav. Mõjupiirkonda aga jääb koos Lähtsega kümme küla ja vahetult enam kui tuhat inimest.

Neljarealine ringtee pluss raudtee 13A koridoris kujutab ohtu tervele vallale, sest kogukond asetub barjääridega eraldatud kolme tsooni ja ca 50% omavalitsuse territooriumist muutub arenguperspektiiv pigem negatiivseks. Miks? Sest trass määratakse nüüd, kuid leevendusmeetmed alles kauges tulevikus. Trassivalik avaldab vahetut negatiivset mõju kohe, leevendusmeetmed aga tuleb hiljem ning ükshaaval välja võidelda. Kas üldse, ja milliseid neist õnnestub kaubelda, pole sugugi ette teada. /.../

Paradigma muutus

Rootsi kavatses algselt samuti ehitada põhjaraudtee (Botniabanan) inimasustusest eemale, sest tasuvust nähti põhiliselt kaubaveos. Arutelu käigus aga kaubaline mõttemaailm muutus ja raudtee toodi asulate lähedale ning seda kasutatakse edukalt regionaalrongiliikluses, inimeste mobiilsuse parandamiseks.

Paradigma eeldab muutust. Kaubad võivad tulla, kuid võivad ka tulemata jääda. AECOM'i uuring avaldab lootust, et 20 aastat peale raudtee käikuandmist (so. 2040!) saavutab Rail Baltic 21 kaubarongi ööpäevas. Kui läheb hästi. Mis saab aga siis, kui nii hästi ei lähe? Viimane näide on raudtee Koidulas.

Detsembris toimus lootustandev nihe planeerijate mõttemaailmas.

Maavanemate ühisavalduse pinnalt otsustas juhtkomitee, et Rail Balticu trassile tuleb ka regionaalrongiliiklus. Minnes kaubakeskselt lähenemiselt üle inimkesksele, tuleb Rail Baltic planeerida tiheasustuse juurde, koos peatuse ja juurdekuuluva taristuga sõlmpunkti, kus inimesed liiguvad.

Kiili ei pea sõltuma ettepandud valikutest, me võime ise julgelt välja töötada sobiva trassikoridori ja tingimused, misläbi Rail Baltic vallakodanikele ka kasu tooks.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare