Et ükski laps ei jääks abita
Teismeline koolitüdruk Mari, 4-aastane Jaan ja 3-kuune Kati on ühe pere lapsed. Kui Jaanil on riided pesemata, käed mustad ning ta hammustab ja lööb oma kaaslasi, Mari puudub palju koolist ja Katil on märke hooletusse jätmisest, mida siis teha?
Õnneks ei ole meie vallas ei seda Marit, Jaani ega Katit, nemad ja nende lugu on välja mõeldud, aga väga usutav ja elutruu ning sarnaste juhtumitega tegelemine kuulub sotsiaalvaldkonna spetsialistide igapäevatöö hulka. Et meie vallas abivajavaid ning hooletusse jäetud lapsi võimalikult varakult märgataks ja abistataks, selleks kutsus sotsiaal- ja tervishoiuamet kokku valla sotsiaalvaldkonna spetsialistid, arutamaks üheskoos võimalusi ning koostöökohti raskustesse sattunud laste ja perede aitamiseks.
Abivallavanema Jan Trei sõnul on üheks probleemiks kindlasti vanemate kiire elutempo. Lapse probleemide ja arenguvajadustega tegelemiseks ei leita aega, jõudu ega mõningal juhul ka tahet.
Varajane märkamine
"Varajane märkamine võib muuta lapse tulevikku. Loodame võimalikult varajast märkamist täheldada koos teiega, kes te meie valla lastega oma igapäevatöös kokku puutute. Meie omavaheline suhtlus ja koostöö on väga oluline, sest meie koostöövili võib luua lastele ja peredele parema elukvaliteedi ja võrdsemad võimalused elus läbi lüüa. Meil on väga palju tublisid spetsialiste ja eksperte. Meie peamine roll sotsiaalvõrgustikus ongi nende tublide inimeste ühe laua taha saamine ja ühiste probleemide mõtestamine ja järelduste väljatöötamine," rääkis Trei.
Seminaril tegi Viimsi Kooli tugikeskuse juhataja Lemme Randma kokkuvõte sellest, mida sotsiaalvaldkonna spetsialistid on eelmisel aastal üheskoos laste ja perede toetamiseks teinud. Ettekannetega esinesid veel Andres Aru õiguskantsleri kantseleist ning Pille Alaver Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsetalitusest. Andres Aru käsitles oma ettekandes abivajavatest lastest teavitamist. Lasteombudsmani poolt väljatöötatud juhendis on rõhutatud lastekaitseseaduse mõtet, et igaühel on kohustus teatada abi vajavast lapsest, kui ohus on lapse turvatunne, areng ja heaolu, hädaohus oleval lapsel elu ja tervis.
Turvalise kodu nimel
Andres Aru rõhutas veel ka võrgustiku tähtsust abi vajava lapse märkamisel ning pädevate asutuste teavitamisel. Et lapsel oleks turvaline kodu ja võimalus igakülgseks arenguks, et laps tunneks end õnneliku ja hoituna, selleks peaks kõik täiskasvanud, mitte vaid otseselt laste ja peredega tegelevad spetsialistid, olema hoolivad ja tavanormidest või tavakäitumisest kõrvalekaldeid tähele panema ning vajadusel teavitama kas kohalikku lastekaitsetöötajat või politseid.
Väga inforikas oli Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsetalituse juhi Pille Alaveri ettekanne laste väärkohtlemisest, teavitamisest ja koostööst laste vastu suunatud vägivallategude avastamisel. Tema hinnangul jääb väärkohtlemine sageli tähelepanuta, sest erinevate valdkondade spetsialistide vahel puudub koostöö. Pille Alaver rõhutas oma ettekandes, et kaitset ja abi vajava lapse olemasolust teada saades on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada lastekaitsespetsialistile või politseile. Info tuleb edasta kiiresti, ei ole vaja, et last oleks pekstud või väärkoheldud korduvalt. Sekkuda tuleb kohe!
Seminaril osales ligikaudu nelikümmend Viimsi valla erinevate laste ja peredega seotud asutuste spetsialisti. Osalejaid oli Viimsi ja Püünsi koolist ja tugikeskustest, lasteaedadest, vallavalitsuse noorsoo- ja haridusametist ning sotsiaalja tervishoiuametist ja volikogu sotsiaalkomisjonist. Esindatud olid ka AS Fertilitases tegutseva rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, perearst, EELK koguduse õpetaja ning kohalikud konstaablid Pirita- Viimsi konstaablijaoskonnast. Korraldajad avaldasid lootust, et selline üritus Viimsi valla sotsiaalvaldkonna spetsialistidele võiks saada igaaastaseks traditsiooniks.
