Kiisler andis esmalt ülevaate „olukorrast riigis": mullu oli majanduskasv 8%, tulemus on hea, aga riigi maksulaekumisi pole see piisavalt suurendanud ja avalikku raha on ikkagi vähe. 2009. aastal tehtud palgakärpeid pole mitmeski valdkonnas suudetud taastada. Hea on see, et Eesti riigil on vähe välislaene ja laenude teenindamisega seotud kohustused pole probleemiks.

Seejärel jõudis ta haldus- ja haridusreformi teemani. Kiisler ütles, et 2009. aastal käis IRL välja radikaalse haldusreformi idee, aga sellele tekkis valitsuses suur vastuseis, eelkõige peaministri poolt, ka praeguse koalitsiooni läbirääkimiste ajal oli teema üleval, aga see on jäänud vabatahtlikku ühinemist pooldavaks.

Minister rääkis, et kõige kiiremini kahaneb elanike arv just väikevaldades, omavalitsuste killustumise tõttu võtab riik nende ülesandeid üle. Ta ei kujuta ka gümnaasiumireformi vaid eraldi reformina ette. Ministri arvates võiks Märjamaa vald veelgi suurem olla, kuigi mõni kuulaja ei pidanud toonast ühinemist heaks, sest investeeringud on koondunud keskusse.

Toodi välja tänane vastuolu, et korras koolid, lasteaiad, isegi hooldekodud võivad seoses asutuse ümberkolimisega tühjaks jääda. Kiisleri arvates on see liiga majakeskne mõtlemine, mida tuleks muuta. Ta sõnul märgatakse maal toimuvaid protsesse rohkem ja need on valulisemad (nt millegi sulgemine), suuremas kohas sama asi nii välja ei paista.

Küsiti, millal taastab riik valdade tulubaasi, aga sellele vastust ei tulnud.

Kullamaa vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu oli rahul, et MEPÜ suutis kohale kutsuda sellise esineja. Pärnpuu väitis, et maavallad peaksid just püüdma senist infrastruktuuri toimivana hoida, et kui inimesed soovivad ülimalt tiheda asustusega Viimsist või Rae vallast ära kolida, siis on, kuhu tulla. Ta sõnul tehakse mitmedki vildakad otsused ametkonnasiseselt ja nii meedia kui ettevõtjate ülesanne on hakata ametkondlikule rumalusele vastu - see mõnikord aitab. „Täna on pigem ettevõtja kui õpetaja maa sool," ütles Pärnpuu ka nende ametite muutunud mõjukusele viidates.

MEPÜ juhataja Üllar Aruksaar ütles, et tema meelest oli see üllatavalt asjalik ja laiapõhjaline vestlus: „Eesmärk oli rääkida sellest, mis ettevõtjaid huvitab ja minister oskas küsimustele vastata."

Natalja Lüllmaa oli kriitilisem:" Poliitik on poliitik - jutt oli liiga ümmargune. Mind häiris, et tal oli kodutöö tegemata, kui ta küsis, mis organisatsioon MEPÜ on." Lüllmaa tõstatas probleemi, et väikeettevõtjale või MTÜle on 90 päeva liiga pikk aeg, et oodata projektide puhul tehtud kulutuste tasumist. Minister lubas küsimuse valitsusse viia. Samas jäävad valitsuse käed lühikeseks, kui see nõue tuleneb euroliidu reeglitest.

Balteco Mööbli juht Tarmo Silluta meelest oli see kui valimiseelne kohtumine, kus esitati seinast-seina küsimusi. Ta oli kriitiline nii nende suhtes, kes ei suutnud oma küsimusi selgelt formuleerida ja hakkasid pikalt heietama, kui ka ministri suhtes, kes tunnistas mitmel puhul oma ebapädevust. „Haldusreformist oleneb ettevõtjate kindlus.Riigis on vastandumist liiga palju, tuleks saada vallad ja riik rohkem ühe mütsi alla. Praegune valimislubaduste ümber käiv tulekahju kustutamine ei rahulda. Riik peaks ütlema, et tuleb haldusreform - üksikute valdade liitumine midagi ei muuda -, siis tean ettevõtjana, kuidas toimub raha jagamine ja õiguste tagamine ja siis saab kutsuda inimesi tagasi. Riigis oleks vaja hajutada tootmist üle Eesti laiali, aga praegune olukord seda ei soosi," ütles Silluta.

Regionaalminister lausus lõpetuseks, et eraettevõtluses töötades sai ta aru, mis on omaniku tahe ja viis seda ellu, avalikus sektoris on sellest tahtest palju raskem aru saada. Ka MEPÜ liikmete ristuvad seisukohad olid selle kinnituseks.