Ettevõtlusest Saue vallas: Enamuses on alla kümne töötajaga väikefirmad
Analüüs on tehtud 2011. aasta näitajate alusel ja põhineb äriregistri andmetel. Eesmärk on pakkuda võrdlusmomenti ja mõtlemisainet, millises suunas võiks valla ettevõtluskeskkond areneda.
Ettevõtteid, kellel 2011. aasta andmete alusel on käivet vähemalt 5000 eurot ja töötajate arv vähemalt 1, oli Saue valla territooriumil registreeritud 336. Keskmine töötajate arv oli 9. Nende ettevõtete kogukäive oli 460 miljonit eurot, keskmine käive 1,4 miljonit eurot. Üle 250 töötajaga ettevõtteid on Saue vallas ainult 3. Võrdlusena olgu öeldud, et Eestis on üle 250 töötajaga ettevõtteid kokku 150.
Ekspordikäive vaid pool protsenti kogu Eesti käibest
Ekspordiga tegelejaid kõigi selliste ettevõtete seas, kelle käive on üle 5000 euro, on vähem kui üks kolmandik ehk ca 130. Keskmine ekspordikäive on 330 tuhat eurot ja kokku eksporditi 2011. aastal ligi 44 miljoni euro eest. See on vähem kui 0,5% kogu Eesti ekspordimahust. Ekspordiga tegelevatel ettevõtetel on ekspordi osa käibest keskmiselt 40%. Suurimate eksportijate seas on Neiser, E-Betoonelement, Revala, Baltic Disc, BTIsolatsioon, Magnum, Metagrupp ja Grader Service.
Ekspordi mahu ja osatähtsuse osas on Saue valla ettevõtlusmaastikul veel palju arenguruumi, kui soovime anda olulist panust Eesti majanduse edendamisse.
Kolmandikus firmades palgatöötajad puuduvad
1-4 töötajaga ettevõtteid on 54%, 5-9 töötajaga ettevõtteid 7% ja rohkem kui 10 töötajaga ettevõtteid on alla 10%. Päris suur hulk, 1/3, on vallas registreeritud selliseid ettevõtteid, kus töötajate arvuks on 0 ehk palgalised töötajad puuduvad. Selliste firmade tegevusalade hulgas on kõige rohkem äri- jm juhtimisalast nõustamist, raamatupidamist, kinnisvaraalast- ja ehitustegevust.
Sellised ettevõtted on 2011. aastal teinud käivet kokku üle 7 miljoni euro, keskmise käibega 50 000 eurot. Neist 30-l on ka ekspordikäive kogusummas ligi miljon eurot.
Töötlevast tööstusest pool koguekspordist
Töötleva tööstuse ettevõtteid oli 2011. aastal kokku 51, nende käibe kogumaht oli ligi 56 miljonit eurot ja kogu valla ettevõtete ekspordimahust tuli ligi pool ehk pea 21 miljonit eurot just sealt. Töötajate arv keskmiselt ettevõtte kohta oli 15, kusjuures toiduainetööstuse ettevõtetes oli keskmine töötajate arv poole suurem. Võttes juurde ka põllumajandusvaldkonna ettevõtted, on tuntuimad tööandjaid Sagro, Balsnack ja Kadarbiku. Üksjagu palju on Saue vallas ka piimakarjakasvatusega tegelevaid ettevõtteid, mis pakuvad tööd enamjaolt rohkem kui 10-le inimesele ettevõtte kohta. Käive kokku küündis sellistel ettevõtetel 1,4 miljoni euroni. Arenenud põllumajandus ja hästi toimivad selle valdkonna ettevõtted on Saue valla eripärasust tagavad tugevused.
Tööstusettevõtete nimekirja vaadates jääb silma nii mõndagi põnevat, mida Saue vallas toodetakse: alates jahtidest, veepuhastustarvikutest kuni elementmajade ja plastist ning betoonist ehitustoodeteni. Seda sektorit puhtalt statistilisi näitajaid vaadates, ilma ettevõtjaid lähemalt tundmata, on oht, et mõni tubli tootja on välja toodud tegevusalana hoopis hulgimüügiga tegelevate ettevõtete seas.
Ettevõtete arvu poolest on aga tööstussektori üks suuremaid valdkondi metallitoodete tootmine, kus ettevõtteid oli kokku 13, keskmine käive pea 300 000, tehes kokku käivet 3,9 miljonit. Samas on aga 5 mööblitööstusettevõtet käivet teinud kogumahus poole rohkem. Hoonete, rajatiste jm ehitustöödega tegelevaid ettevõtjaid oli kokku 71. Nende käibe maht kokku 11,6 miljonit eurot, millest kolmandik tuli ekspordist.
Potentsiaal nutikaks ettevõtluseks
Saue valla ettevõtete tegevusalasid vaadates hakkab silma, et ravimite valdkonnas ja apteekide tegevusega on seotud üksjagu palju ettevõtjad. Just pigem kõrgtehnoloogia valdkonnas toimetajaid ja innovaatlisi lahendusi kasutavad ettevõtjad ning investorid toovad paikkonnale au ja kuulsust ning meelitavad uusi ettevõtjaid. Teada on ka see, et kohalikud elanikud eelistavad pigem sellist ettevõtlust, mis elukeskkonna miljööväärtust meeldivamaks muudab. Selles osas on võimalus kasutada ära Tallinna tagamaaks olemise võimalused ja siinkandis innustada tegutsema ettevõtjaid, kes kuuluvad nn tarka ehk siis teaduspõhisesse sektorisse.
Pikemalt statistikasse süvenemata saab öelda, et potentsiaal innovaatilsuse taseme tõstmiseks ettevõtluses on meil olemas. Strateegilised ettevõtlusvaldkonna arengukavad nii Euroopa kui ka Eesti riigi tasemel eelistavad just nutikat spetsialiseerumist, mis on eeltingimuseks euroraha saamisel.
Võrdlus teiste omavalitsustega
Vahelduseks on hea vaadata, mida arvud näitavad, kuna see annab võimaluse huvi korral ühte-teist võrrelda või olukorda hinnata. Heites pilku naabervaldade ettevõtlusaktiivsusele, saab tõdeda, et elanike kohta on tegutsevaid ettevõtteid kõige rohkem Viimsi vallas, järgnevad Rae, Harku ja Saku. Saue vallas on 1 tegutsev ettevõte 16 elaniku kohta, mis on poole suurem kui näiteks ettevõtlusaktiivsuse poolest kuulsas Lombardia piirkonnas Itaalias. Eksportivate ettevõtete osakaalu ja ka mahu poolest on kõige paremad näitajad Rae vallal. Ekspordimahu poolest on seitsme Tallinna lähiümbruse valla võrdluses Saue valla panus tagasihoidlikul viiendal kohal. Pingerida, kus Saue valla näitaja Rae valla järel teisele kohale jääb, on käibe maht ja selle suhe elanike arvu.
Kohaliku elu edendamisel on ka ettevõtjatel roll
Vallaelanike heaolu sõltub paljuski tegutsemis- ja koostöötahtest ning ettevõtlikkusest igal tasandil. Viimane tähendab soovi muuta elu paremaks ja just see on teadupärast ettevõtlust käivitav tegur. Kohaliku omavalitsuse ülesanne ei ole küll otseselt ettevõtlust edendada, kuid kohalikku elu ei saa edendada ettevõtjateta.
Ettevõtjad on ju koostööpartnerid ja teenuse pakkujad. Mitme valla näitel on ettevõtjate poolt huvi olemas kas koos vallaga või lausa valla eestvedamisel kohaliku elu edendamiseks omavahel koostööd teha. Saue valla arengukavassegi on see hea mõte kirja saanud, aga mitte veel ellu viidud. Üks oluline argument nn koostöökoja loomiseks ja üldse ettevõtete vahelise koostöö edendamiseks on ka see, et nagu näha, on enamus ettevõtjaid siiski väikeettevõtted ja nende paljuski ajaja inimressursside piiratuse tõttu jäävad head ideed realiseerumata või siis toetusvõimalused kasutamata.
Kutsun üles valla ettevõtjaid kokku saama ja murekohtasid üle vaatama. Ühiselt koos annab nii mõndagi korda saata ja arutada ideid, mida võiks ellu viia, et luua võimalused piirkonna arenguks, mis tagab rõõmu kodu nii elanike kui ettevõtjate jaoks.
Suur tänu Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusele, kes kogus kokku info Saue valla ettevõtete kohta.
AS E-Betoonelement - 6 miljonit eurot
Revala OÜ - 5 miljonit eurot
OÜ Kadarbiku Köögivilli - 2,5 miljonit eurot
AS Alliku OS - 0,5 miljonit eurot
OÜ Koduapteek - 285
AS E-Betoonelement - 285
Tamro Eesti OÜ - 75,8 miljonit eurot
Terve Pere Apteek OÜ - 61,5 miljonit eurot
