“Ehkki Haapsalu praegune reoveepuhasti valmis juba 1998. aastal, annab põhjasetetesse kogunenud reostus lahe madaluse ja halva veevahetuse tõttu siiani tunda. Ka looduslikud tingimused on lahes sellised, mis pigem ei aita looduslikule taastumisele kaasa, sest madala veetaseme ja vee vähesuse tõttu taimestiku kasv intensiivistub ning lahe kinnikasvamine jätkub,” on kirjas raporti kokkuvõttes.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner kommenteeris, et Eesti rannikuvee seisundi parandamiseks peame järgnevatel aastatel oluliselt vähendama merre juhitava fosfori ja lämmastiku koormust, just need ained ja ühendid põhjustavad taiestiku kasvu ja halba rannikuvee seisundit.

Saasteained on pärit peamiselt põllumajandusest ning reoveepuhastitest, oma osa annavad ka saasteainetega küllastunud veekogude setted. Eesti jaoks on kõige keerulisemaks ülesandeks pöörata praegu kasvutendentsis oleva merre suunduva lämmastiku koormus tagasi langusse, nii nagu see on enamikul Läänemereäärsetel riikidel.