Euroopa roheline pealinn 2012 ja 2013
Rootsi pealinn on esimene Euroopa roheline pealinn ning seega oli nii meedia kui ka osavõtjate huvi üpris suur. Stockholmi oli kogunenud ligi 400 konverentsi delegaati üle kogu maailma. Konverentsi auks oli õhtuti kuulus Globen Hall illumineeritud rohelise valgusega. 2011. aastal on Euroopa roheline pealinn Hamburg. Huvitav oli see, et konverentsi vastu näitasid mitmed USA linnad üles ääretult suurt huvi. Kohal olnud linnade esindajad leidsid, et sarnane üritus tuleks viia läbi ka USAs. Seega võib julgelt väita, et Tallinnas sündinud Euroopa rohelise pealinna initsiatiiv on jõudnud üle ookeani.
Stockholm on roheline linn
Stockholm kannab Euroopa rohelise pealinna tiitlit sel aastal. Tutvudes Stockholmi keskkonna alase tegevusega, võib julgelt väita, et seal on keskkonna väärtustamisel ja kaitsmisel tegemist pikaajaliste traditsioonidega. Veemajanduse, jäätmekäitluse, õhukaitse, linnatranspordi ja roheluse valdkonnas on tehtud väga palju. Erilist tähelepanu väärib Stockholmist lähtuv Läänemere kaitsele suunatud rahvusvaheline tegevus. Kõrgetasemeline transpordikorraldus Rootsi pealinnas on suutnud enamikus lahendada suurveokite heitgaaside probleemi. 95% elanikkonnast elab rohealadele lähemal kui 300 meetrit. 1. aprillist 31. oktoobrini on laenutuses 800 rendiratast 76 laenutuskohas. Viimase nelja-viie aasta jooksul on kujunenud endiste tootmishoonete asemele täiesti uus elamupiirkond, kuhu on ehitatud ka uus trammiühendus kesklinnaga. Tänavapildis hakkavad silma kõige lihtsama näitena istepingid kui sõbraliku linnakeskkonna tunnus. Kui palju on Tallinna keskja vanalinnas võimalik istuda pinkidele ja lihtsalt puhata? Kahjuks mitte väga palju, sest pinke lihtsalt on liiga vähe. On, mida meilgi paremaks muuta. Erilist tähelepanu väärib see, et Rootsi pealinnas on ehitatud kaks ökosilda, mis ühendavad erinevaid rohealasid. Kas midagi sarnast ei võiks tulevikus mõelda Kivila haljasala ja Kardioru pargi ühendamisel? Jalutad üle Laagna tee nii, et rohemassiiv on kogu aeg sinu ümber. Stockholmis on 29 randa ning ujumisja kalapüügivõimalused on kõikjal väga head. Üheks väga suureks ja julgeks muudatuseks oli 2006. aastal sisse viidud liiklus- ehk ummikumaks. See vähendas liiklustihedust kesklinnas kuni 25%.
Lõuna-Euroopa näitab eeskuju
Kandidaatlinnasid aastateks 2012 ja 2013 oli kokku 17. Finaali jõudsid nendest ainult Lääne- ja Lõuna-Euroopa linnad. Nendeks olid Barcelona, Malmö, Nantes, Nürnberg, Reykjavik ja Vitoria-Gasteiz. 21. oktoobri õhtusel galal Stockholmi linnavalitsuse majas kuulutas Euroopa keskkonnavolinik Janez Potočnik välja võitjad. Nendeks olid 2012 Vitoria-Gasteiz Hispaaniast ja Nantes Prantsusmaalt 2013.
Vitoria-Gasteiz asub põhja Hispaanias. Esimest korda on linna nimetatud 1181. aastal. Linnas elab 240 000 inimest. Linn on ühtlasi Alava provintsi pealinnaks. Roheline seest – roheline väljast! Selline oli võitjalinna Vitoria-Gasteizi tunnuslause. See iseloomustab tabavalt seda linna, kus on palju rohealasid ja elanikest jäävad need keskmiselt 300 meetri kaugusele. Kohalik omavalitsus tegeleb pikaajalise rohelise tegevuspoliitikaga. Inimeste teadlikkus õhu puhtuse tagamiseks on kõrge – vaid 37% kasutavad linnasõitudel autot, enamasti käiakse jalgsi.
Nantes asub Altandi ookeani lähedal Lääne-Prantsusmaal. Tegemist on suuruselt kuuenda Prantsuse linnaga, kus elab 800 000 elanikku. Linn on tuntud oma säästva transpordi korralduse osas, sealhulgas jalgrattaliiklus. Nantes oli esimene Prantsusmaa linn, mis edukalt renoveeris trammiliikluse.
Millal on Tallinna kord?
Et saada Euroopa roheliseks pealinnaks, on meil teha veel palju. Kõigepealt tuleb suuta lõpuni viia vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine. Ühistranspordi paremaks korraldamiseks eeskätt operatiivsuse osas on vaja teha väga põhimõttelisi valikuid. Kas sõidukitele jätta ainult üks rada või sarnaselt Stockholmiga viia läbi rahvaküsitlus ummikumaksu sisseviimiseks? Mereääre avamine avalikkusele tähendab lihtsalt öeldes seda, et tuleb teha kõik võimalik, loomaks mõnus jalutustee piki Tallinna lahe rannikut. Oluliselt vajab parandamist ka kergliiklusteede võrgustik eeskätt terviklikkuse kujundamisel. Vaadates natukene edasi, siis aastal 2018 tähistame Eesti riigi 100. aastapäeva ning sama aasta 22. juulil tähistab Kadrioru park oma 300. sünnipäeva. Kas see ei võiks olla aasta, kui Eesti pealinn Tallinn kannab Euroopa rohelise pealinna nimetust?
