Euroopa Roheline Pealinn 2012 ja 2013
Rootsi pealinn on esimene Euroopa Roheline Pealinn ning seega oli nii meedia kui ka osavõtjate huvi üpris suur. Stockholmi oli kogunenud ligi 400 konverentsi delegaati üle kogu maailma. Konverentsi auks oli õhtuti kuulus Globen Hall illumineeritud rohelise valgusega. 2011. aastal on Euroopa Roheline Pealinn Hamburg. Huvitav oli see, et antud konverentsi osas näitasid mitmed USA linnad ülesse ääretult suurt huvi. Nende linnade esindajad peamiselt linnapea näol olid kohal ning kuulasid ja andsid edasi oma arvamusi. Nende sooviks oli viia sarnane üritus läbi ka USAs. Seega võib julgelt väita, et Tallinnas sündinud initsiatiiv Euroopa Rohelise Pealinna näol on jõudnud üle ookeani Ameerika Ühendriikidesse.
Kandidaatlinnasid aastateks 2012 ja 2013 oli kokku 17. Finaali jõudsid nendest ainult Lääne – Euroopa linnad. Nendeks olid Barcelona, Malmö, Nantes, Nürnberg, Reykjavik ning Vitoria-Gasteiz. 21. oktoobri õhtusel gaalal Stockholmi raekojas kuulutas Euroopa keskkonnavolinik Janez Potočnik välja võitjad. Nendeks saavad aastal 2012 Vitoria-Gasteiz Hispaaniast ning 2013. aastal Nantes Prantsusmaalt. Vitoria – Gasteiz asub põhja Hispaanias. Esimest korda on linna nimetatud 1181. aastal. Linnas elab 240 000 inimest. Linn on ühtlasi Alava provintsi pealinnaks. Roheline seest – roheline väljast! Selline oli võitjalinna Vitoria-Gasteizi tunnuslause. See iseloomustab tabavalt seda linna, kus on palju rohealasid, mis asuvad elanikest keskmiselt 300 m kaugusel. Kohalik omavalitsus tegeleb pikaajalise rohelise tegevuspoliitikaga. Inimeste teadlikkus õhu puhtuse tagamiseks on kõrge – vaid 37% kasutavad linnasõitudel autot, enamasti käiakse jalgsi.
Nantes asub Altandi ookeani lähedal Lääne-Prantsusmaal. Tegemist on suuruselt kuuenda Prantsusmaa linnaga, kus elab 800 000 elanikku. Linn on tuntud oma säästva transpordi korralduse, sealhulgas jalgrattaliikluse poolest. Nantes oli esimene Prantsusmaa linn, mis renoveeris edukalt trammiliikluse.
Et saada Euroopa Roheliseks Pealinnaks on meil teha veel palju. Kõigepealt tuleb suuta lõpuni viia vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine. Ühistranspordi paremaks korraldamiseks eeskätt operatiivsuse osas on vaja teha väga põhimõttelisi valikuid. Kas jätta sõidukitele ainult üks rada või sarnaselt Stockholmile viia läbi rahvaküsitlus ummikmaksu sisseviimiseks? Mereääre avamine avalikkusele tähendab lihtsalt öeldes seda, et tuleb teha kõik võimalik, loomaks mõnus jalutustee pikki Tallinna lahe rannikut. Oluliselt vajab parandamist ka kergliiklusteede võrgustik eeskätt terviklikkuse kujundamisel. Vaadates natuke edasi, tähistame aastal 2018 Eesti riigi 100. aastapäeva ning sama aasta 22. juulil tähistab Kadrioru park oma kolmesajandat juubelit. Kas see ei võiks olla aasta, kui Eesti pealinn Tallinn kannab Euroopa Rohelise Pealinna nimetust?
