Euroopa taimed kosuvad jõudsalt Ääsmäe kasvuturba najal
„Hea aasta oli," tõdeb Ääsmäe turbakaevanduse tootmisjuht Peep Neem, kelle vastutusala on nii ettevõtte tootmine kui laevade laadimine. Hea aasta turbatootmises tähendab ilusat vihmavähest mai- ja juunikuud, mil turvas püsib kuiv, sõmer ja kohev. Just kevade lõpu ja suve alguse periood on turbatootmises kiireim. Siis uhavad põllul korraga kolm traktorit - üks freesib maapinnalt turba lahti, just nagu kaarutaks heina, teised masinad koguvad tolmuimeja tõmbeotsiku sarnase voolikuga turba kokku ja pilluvad selle siis põlluserva hunnikutesse. „Aasta jooksul võtame materjali välja ca 2-3 cm pealispinnast," kirjeldab Peep.
Ja ülikuiv peab see kogutav materjal olema sellepärast, et turvas imeb hullult niiskust sisse, märg turbamass võib kaaluda koguni neli korda rohkem kui kuiv ja see muudaks transpordi kalliks ja ebaefektiivseks. Kvaliteedist rääkimata.
Märtsi lõpus, aprillis on teine tihedam tööaeg - veoperiood. „Turg nõuab kaupa just kevadel, siis voorivad autod alatihti Paldiski sadama vahet," kirjeldab Peep turbatootmisprotsessi hooajalisust. Tõstetakse suvel teepervele kuhjatud turvas ekskavaatoritega autodele ja saadetakse Euroopa tarbija poole teele. „Jah, siseturgu meil praktiliselt pole, kõik läheb välismaale," tõdeb Peep.
Ideaalne kasvupinnas taimedele
Turba teke maapõues on seotud bioloogiliste protsessidega niiskes ja õhuvabas keskkonnas, näiteks soodes. Taimede lagunemise ja mineraalainete ladestumise tagajärjel tekkivat massi peetakse üldiselt taastuvaks maavaraks, kuigi aastane taasteke jääb ühe millimeetri kanti.
Samas peidab Eesti maapõu turbavarusid teiste maavaradega võrreldes oluliselt rohkem, räägitakse isegi 900 aastast kaevandusvarust. Kuigi turvast saab kasutada ka küttematerjalina ja ka näiteks tervisetööstuses, siis Ääsmäelt kaevandatav on puhtalt kasvuturvas. Seda kasutatakse nii hobi- kui suuraiandites taimede kasvupinnasena, see sobib külvamiseks, istikute kasvatamiseks, lillede ja köögiviljade aluspinnamullaks ning pinnaseparanduseks kõikjal aias.
Kuiv turvas säilitab koheva struktuuri, see annab optimaalse kasvupinnase õhutuse ja võimaldab taimel saada kasvamiseks vajalikus koguses hapnikku. Turvas ei sisalda ka umbrohuseemneid ja taimehaiguste tekitajaid, olles samas hea niiskusekoguja.
Kaks ja pool kümnendit kaevandatud, kaks veel ees
Turbatootmise algus Eestis ulatub esimesse vabariigi aega. Ääsmäel, ilmselt kunagise soojärve alalt, kaevandatakse turvast alates 1986. aastast. Tegemist on riigimaaga, mille kaevandusõigus on antud erafirmale. Norra pereettevõttele kuuluv AS Farve peakontoriga Pärnus tegutseb Harjumaal lisaks Ääsmäele veel ka Kiilis, Väänas ja Ohtus, kusjuures Ääsmäe oma olevat neist kõige rentaablim.
Turbamaardlaid on firmal veel ka Ukrainas, Venemaal, Kanadas. Sel suvel on AS Farve ühinemas teise sama ala tegijaga, ASiga Torfeks, koondudes Norra päritolu taimekasvatusele suunatud Jiffy Groupi alla.
Harjumaa piirkonna tootmisjuht Peep on ise sama küla põliselanik. Turbaväljale sattus ta 2002. aasta suvel ülikooli ajal taskuraha teenima ja jäigi. Tema sõnul jätkuvat ressurssi Ääsmäe veel vähemalt paarikümneks aastaks. Ja turgu ka. „Näiteks Saksamaa ja Hollandi maapõu on juba tühjaks tehtud, sellepärast meie turvas nii hästi Euroopas kaubaks lähebki. Ka kütteturvas. Ma olen kuulnud, et tervet Helsinki linna köetakse Eesti turba baasil," teab Peep.
Tolmune ja tuleohtlik
Ääsmäe turbaväljal tegutseb tipphooajal, suvel neli-viis meest, üks neist ka kohalik Maidla küla mees. „Ega tööjõudu naljalt leia ka, eriti ei taheta tulla," nendib Peep. Töö olevat raske. Kui enamik inimestest plaksutab 25 kraadi soojapügalat näitava termomeetri ees, siis sellistel päevadel kippuvat lagendikul õhutemperatuur 35 kraadi kanti. „Pea kohal ja ümber keerleb tolm, varju pole kusagile minna, hingata pole midagi...," kirjeldab Peep suvist hullumeelset töökeskkonda. Lisaks on ülisuur tuleoht, kuivanud turvas võib põlema süttida väiksemastki sädemest.
Kuumal suveperioodil võib tihtilugu kuulda uudised lõõmavatest turbaväljadest, Ääsmäed on sellest õnnetusest siiski säästetud.
Igav liiv ja tühi väli
Midagi ülemäära põnevat ja visuaalselt nauditavat Ääsmäe turbaväli vähemalt märtsipilvise taeva all ei paku. Just Juhani Liivi luuletsitaat - igav liiv ja tühi väli - on esimene pähetulev mõte. Aga ometi pakkuvat ümbritsev metsafassaad koos oma elanikega nii mõnigi kord joovastava elamuse. Nii on sättinud ehtne ilves end loiult ekskavaatori peale uinakut võtma, sügisudust ootamatult ilmuv põdrapaar või tetrede ennastunustav pulmatants pakkuvat üksluisele tööspetsiifikale mõnusat vaheldust.
Aga omaette teema on tühjaks tõmmatud turbamaardlate tulevik. Seadus küll kohustab kaevandajat alles jäävat jäätmaad taastama, aga praktikast väga palju häid näiteid tuua ei ole. „Ma tean, et on katsetatud mustika- ja jõhvikakasvanduste rajamisega endistele turbaväljadele. Võimalik on ka vesi peale lasta, tekitamaks tingimusi soostumiseks.
Põllumaaks paraku turbaalad siiski enam ei sobi," teab Peep. Ääsmäe turbaväljale 20 aasta pärast saabuvat tulevikku ei oska Peep hetkel samuti ennustada.
Märtsipilvise taeva ja tuulte all turbaväli midagi ülemäära põnevat ega visuaalselt nauditavat ei paku. Tootmispealik Peep Neeme jaoks (vasakul) on see tavapärane töökeskkond, aga rohkem kontorikliimaga harjunud vallavanem Andres Laisk ja abivallavanem Mikk Lõhmus kohendasid objektil küll üksteise võidu mantlihõlmu koomale
______________________________________________
Ettevõte: AS Farve, turbamaardlad Harjumaal ja Pärnumaal
Tegevusala: turbatootmine
Piirkond Saue vallas: Ääsmäe küla 100 hektarit
Aastatoodang 2011: 200 000 kuupmeetrit kasvuturvast, sellest 75 000 Ääsmäel
Eelmise aasta käive: 1,5 miljonit eurot (sellest Ääsmäelt 33%)
Eksport: 95% Holland ja Prantsusmaa
