Täna aastal 2012 saame väita, et jäätmed ei ole sama, mis prügi. Jäätmed ei ole enam „probleemist vabanemine", vaid jäätmetest on saanud oluline väärtus. Erinevus on selles, et jäätmeid saab kasutada materjali või energia saamiseks, prügi on aga see osa olmejäätmeist, on liigiti kogumata jäänud ja mis enamasti läbisegi prügilasse veetud. Prügiga majandamine on kulukas, sest prügilasse ladestatud jäätmete eest tuleb maksta saastetasu. Jäätmeveo teenuse hinnast, mida klient tasub, võib saastetasu moodustada 20-80 protsenti. Saastetasu ei puuduta liigiti kogutud ja taaskasutatavate jäätmete käitlemist, vaid ainult prügilasse ladestatavate jäätmete teenustasusid.

Tarbimisharjumuste ja käitumise ümberkujundamine on pikaajaline protsess. Kui püüda ennustada, milline on meie suhtumine jäätmetesse kümne aasta pärast, siis sõltub see tehnoloogia arengu kõrval eelkõige inimesest endast. Et meid ei jääks meenutama saastunud õhk ja vesi ning prügi täis metsaalused ja kraavid, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult kokku koguma ja käitlema.

Mõtleme kas või 2008. aastal toimunud "Teeme ära!" koristuskampaaniale. Teadaolevalt pole maailmas kunagi varem prügistamise pahe sellist tähelepanu saanud. Koristamisel osalenud 50 tuhat inimest on saavutus omaette. Paraku võis prügi koguse järgi öelda, et neid, kes loodust risustasid, oli poole rohkem. Kahjuks peab tõdema, et prügistamine on ühiskonnas laialt levinud. Tänaseks on omaaegsest kuulsast ettevõtmisest saanud pigem "Viime ära!" üritus. Metsaalused on endiselt prügi täis ning paljude inimeste mõttemaailm "küll keegi selle prügi ükskord ikka ära viib" on kerge levima.

Jäätmete sorteerimine juba majapidamises on kasulik

Sorteerimata jäätmeid enam prügilatesse ladestada ei tohi, seega on otstarbekas jäätmed sorteerida tekkekohas ehk siis majapidamises. Eraldi peab koguma paberi ja papi, pakendid, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning ohtlikud jäätmed.

See on mõttekas selleks, et varakult sorteeritud jäätmetest saab nende ümbertöötlemisel kvaliteetsema algmaterjali uue samalaadse toote valmistamiseks. Ka põletustehasesse mineva prügi segunemine teist liiki jäätmetega alandab selle kütteväärtust. Kõige olulisem - mida rohkem jõuavad jäätmed taaskasutusse, seda väheb koormame loodust prügilatega ja keskkonda uute toorainete juurdetootmisega. Inimeste jaoks on samuti oluline see, et prügi sorteerimine ja liigiti kogumine kajastub ka prügiveo väiksemates arvetes.

Analüüsides aastate jooksul Keila linna elanike ootusi jäätmekäitlusele, on jäänud kõlama järgmised tähelepanekud:
- jäätmeid peab olema lihtne koguda/sorteerida,
- äravedu ei tohi elanikke häirida,
- jäätmeveo teenus ei tohi olla kallis,
- veosagedus vastaks konteinerite täituvuse.

Hinnanguliselt moodustavad näiteks pakendid 25-30% olmejäätmete kogumassist ja mahuliselt isegi kuni 60%. Sorteerides pakendid eraldi, väheneb olmejäätmete maht ja vastavat konteinerit pole vaja enam nii tihti tühjendada. Lisaks majanduslikule kasule on pakendite eraldi kogumine ka keskkonnale kasulik. Keila linnas oli 2011 jaanuari seisuga kokku viis avalikku pakendite kogumise kohta. Lisaks sellele on pakendikogumispunktid paljude kortermajade juures. OÜ Tootjavastutusorganisatsiooni (TVO) andmetel on Keila korteriühistute kasutada 37 pakendikonteinerit. Eramajadele mõeldud nn „rohelise koti" kasutajaid on 398. Seega sorteerib pakendeid juba pool linna.

Mõeldes tulevikule, peame jäätmeid juba tekkimise hetkel käsitlema ressursina, mitte tarbetu prahina. Et meie keskkond oleks puhas ja elamiskõlblik nii meile kui ka tulevastele põlvedele.