FOTO: Pukas on aastate jooksul kinni pandud mitmeid poode, õnneks on abiks kanad ja lehmad
Pärast pikka rongisõitu oleme jõudnud Tartu- ja Valgamaa piiri lähedale Pukasse. Perroonilt tänavale veeredes, märkab meie silm kohe üht omapärast asja - trellide taga mahajäetud maja sildiga "Õunake". Kohalikelt saame teada, et viis-kuus aastat tagasi oli Pukas palju poode, kokku umbes seitse, nende seas ka toidu- ja tarbekaupu müünud "Õunake". Majandussurutise tagajärjel hakati poode aga järjest sulgema ning tänaseks on neid Pukas alles vaid kaks - "A ja O" ning külapood "Risti äri".
Poes käiakse Pukas tavaliselt leiba ja saia ostmas. Põhjus peitub selles, et väikese palgarahakese eest proovitakse hankida näiteks piima otse lehmapidajatelt ja mune kanaomanikelt. Kolme liitri piima hind olevat poolteist eurot ning karp mune maksab üks euro. Risti äri poes maksab Alma pastöriseeritud liitrine piim 0.71 senti. Puka inimestele on aga 20-sendine vahe piisavalt suur summa ning eks maapiim on mõnusama mekiga ka.
Tihtilugu võetakse kord kuus ette ka pikem retk Tartusse suurematesse poodidesse, kust ostetakse toitu varuga ette. Vanemad inimesed lasevad söögipoolist linnast tuua tuttavatel või lastel.
Lastega meenub mulle siinkohas eilne huvitav seik, mil me Kertuga veel linnas olime. Üks laps jonnis toidupoes. Mõne hetke pärast kuulsime põhjust. "Ma ei taha maale minna," mangus poisike pisarais ning ema vastas: "Käitu hästi, siis ei pea." Olime Kertuga tummaks löödud ning siin olemine paneb meid üha rohkem sellele mõtlema - miks väike poiss niiviisi küll ütles. Eks me kuule ja näe.
jätkub õige pea...
Hea lugeja, kirjuta, kuidas viimased aastad sinu kodukandile on mõju avaldanud? Kui kaugel on erinevad teenused? Kas elanikke on vähemaks jäänud? Kas lehmade ja kanade pidamine on taas au sisse tõusmas? Pikemalt kirjata aadressile rahvahaal@eestielu.ee.
