FOTOD: Eestis asuv Euroopa üks suuremaid märgalasid sai üliolulise rahasüsti
Kui tööd olid valmis saanud, rõõmustas ka kohalik mees, kelle põhisissetulek tuleb just luha niitmisest. Nimelt võimaldas uus sild, mis projektirahadega ehitati, mehele ligipääsu mitmesajaruutmeetrisele tööpõllule. Luhal niidetu läheb osalt katlamajja kütteks ja teisalt kohalike talumeeste loomade söödaks. Matsalu luht on tähtis paik, see on Euroopale oluline märgala ja see ei tohi võsastuda. Looduskaitsjad loodavad, et valminud sild püsib isegi kuni sada aastat.
Küsisime RMK looduskaitseosakonna looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnisson käest esmalt seda, miks oli vaja Kasari luha ülesõitude korrastamine.
Vajadus Kasari luha ülesõitude korrastamise järele on tingitud sellest, et olemasolevad ülesõidud ei vastanud enam nõuetele ega võimaldanud täita Matsalu Rahvuspargi kaitse-eesmärke. Tööl on kaks eesmärki, nendest esimene on vajadusel projektiala üleujutusperioodi pikendamine, mis tagaks Euroopa suurima ja seega unikaalse ning väga linnurikka niidetava lageluhaala säilimise.
Teine eesmärk on luha-ala hooldustööde tegemiseks vajalike juurdepääsude tagamine luha-alale üle Kasari ja Rõude jõe.
Kui kaua läks aega ideest teostuseni?
Keskkonnaameti eelkäija - Riiklik Looduskaitsekeskus tellis Kasari delta taastamise ettevalmistamise projekti osana Kasari delta sildade ja paisregulaatorite ehitusprojektist juba möödunud kümnendil ning ehitusprojekt valmis aastal 2006.
Ehitusprojekti koostas Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi ning selle raames nähti ette kahe silla ehitus (Rõude ja Kasari jõele), kindlustatud koolmekoha rajamine Aruojale ning lisaks seitsme truubi paigaldus luhal asuvatele veesoontele, et need oleksid hooldustehnikaga ületatavad. Aruoja (Vanajõe) kaudu toimub tulvavee kiireim kandumine deltaalale, samuti toimub ka veepinna alanemine kiiremini. Kuna deltaala veepinna reguleerimine toimub Kasari ja Rõude jõel, siis Aruoja ainult kiirendab vajalikku protsessi. Seetõttu ehitati Aruojale tehislik koolmekoht, mis süvistati olemas-olevasse pinda, et ei tekiks voolutakistusi.
Teostuseni jõuti 2010 aastal, mil RMK esitas KIK-le taotluse Euroopa Regionaalarengu Fondist projekti rahastamiseks. Rõude sild, Aruoja koolmekoht ja truubid valmisid 2011. aasta sügisel. Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt tellitud ehitusprojektiga võrreldes jäi ehitamata uus sild Kasari jõele, mis saab loodetavasti realiseeritud järgneva paari aasta jooksul.
Mis oli kogu töödeprotsessi jooksul kõige keerulisem?
Ehituse muutis keerukaks asjaolu, et tegevus toimus luhaalal, kus veetase võis muutuda väga kiiresti. Lisaks sellele on antud kohas tegemist ebastabiilsete pinnastega. Kõik see muutis raskete ehitusmaterjalide transportimise ehitusplatsile eriti keeruliseks. Silla ehitamiseks oli vajalik kaevata suurte mõõtmetega ümbervoolukanal, mis hiljem tuli uuesti täita.
Keeruline oli ka ajutiste tõkketammide ehitamine olemasolevasse jõesängi, mis hiljem samuti välja tuli kaevata. Samuti oli keskkonnamõjude vähendamiseks piiratud aeg, mil ehitus oli lubatud. Siiski sai kõik projektitaotluses kavandatu lubatud tähtajaks valmis tehtud.
Luha veerežiimi ja hooldamise seisukohalt on oluline, et ka Kasari jõe sild-regulaator saaks valmis ehitatud. Kasari jõel olemasolev Kloostri sild on amortiseerunud ning vajab väljavahetamist. Lisaks saab luhal veetaset kavandatud moel reguleerida siis kui mõlemad sild-regulaatorid, nii Rõude kui ka Kasari jõel on valmis.
Mis pärast tööde tegemist muutus, millised on selle projekti kasud?
Kasari luht on nüüd ligipääsetav nii lõuna kui põhja poolt. Paranesid liikumistingimused luhal, mis võimaldab niidetud heina luhalt kergemini välja vedada. Tänud truupidele on nüüd hooldamiseks ligipääsetavad ka niiskemad kohad luhal, mis muidu kippusid võsastuma. Lisaks on Rõude sillale paigaldatud regulaator, mis võimaldab reguleerida veetaset luhal ning seeläbi hoida seda lindude jaoks rände- ja pesitsemisperioodil soodsana. Olulisemateks liikideks, kelle elutingimusi projektiga parandati, on kurvitsalised (rohunepp, mustaba-vigle ja tutkas).
Projekti nimetus: Kasari luha ülesõitude rajamine hooldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks
Projekti maksumus: 459 052 eurot
