FOTOD: Harvaõitsev taim on saare kliinikus juba jõuludest õites

Kuressaares, Lea ja Jüri Hioväina loomakliinikus, õitseb alates jõuludest ahvileivapuu (portulak-turdleht ehk ahvileivapuu). Vanematel taimedel on väiksed roosakas-valged õrnad õied, kuid kodustes tingimustes õitseb ta harva. Ka kasta ei soovitata eriti tihedalt, kuna see võib kaasa tuua juuremädaniku.

Erinevaid lillekasvatuse foorumeid lugedes tuntakse sageli huvi, et kuidas seda toelille õitsema saada. Õitsemise soodustamiseks tuleb hoida taime talvel jahedas ja kasta harva. Suvel mitte lasta talle langeda otsest päikesevalgust ja hoida tuleks lõunapoolses toas. Järelikult on selle taime puhul kõik head tingimused tagatud, pluss kaaslaseks hoolitsev ja positiivne klliinikupere. Egas muidu ta juba ligi kaks ja pool kuud ei õitseks.

Ahvileivapuu kuulub paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda ning pärineb Lõuna-Aafrikast ja Madagaskarilt. Feng shui järgi peetakse seda jõukuse sümboliks.

Näpunäiteid ahvileivapuu kasvatamiseks:

Temperatuur ja niiskus

Temperatuur peaks olema soe (18-24 kraadi), talvel jahedam (5-10 kraadi). Liiga soojas ruumis venib taim välja ja võib hakata lehti langetama. Lühiajaliselt talub kuni 0 kraadi. Võib olla ka tuuletõmbelises kohas ning ei vaja suurt õhuniiskust. Suvel võib õue viia.

Valgus

Eelistab valget kasvukohta (lõunapoolne aken), kuid vältima peaks pikaajalist otsest päikesevalgust, kuna muidu võivad lehed värvuda punakaks.

Kastmine

Tuleb olla ettevaatlik liigkastmise osas, kuna taim võib hakata mädanema. Mullapallil tuleks lasta enne järgmist kastmist läbi kuivada. Talvel peaks kastmist oluliselt vähendama jälgides, et lehed krimpsu ei läheks. Potialuselt eemaldada liigne vesi.

Väetamine

Väetada minimaalselt ning talvel pigem üldse mitte. Kasutada võib kaktustele ja sukulentsetele taimedele mõeldud väetist.

Õitsemine

Vanematel taimedel on väiksed roosakasvalged õrnad õied, kuid kodustes tingimustes õitseb harva. Õitsemise soodustamiseks tuleb talvel hoida jahedas ning kasta harva.

Ümberistutamine

Igal teisel või kolmandal kevadel võimalikult väiksesse savipotti kasutades õhku hästi läbilaskvat toitaineterikast savikat mulda, mis on segatud liivaga (nt 1/3). Nooremaid taimi võib igal aastal ümber istutada. Pärast istutamist tuleb kastmist piirata.

Paljundamine

Seemnetega ja lehe- või ladvapistikutega. Varreosa peaks olema 5-10 cm pikkune, mida võib paar päeva kuivas hoida ning seejärel panna valgesse kohta ja niiskesse mulda. Võrsete tippusid näpistades muutub taim lopsakamaks.

Kahjurid ja haigused

Lehetäi ja kedriklestad.

Allikas: www.toataimed.eu