Rahulik koht Tallinna lähedal

Keerates Viljandi maanteelt Uuesalu suunas ei viita miski sellele, et kahe kilomeetri pärast ilmub metsavahelt kenade majadega asum. Siin on loodus ja vaikus, majade vahel sõites näeb nii sisustatud kodusid, kus auto värava ees, kui ka neid pindu, mis veel ootavad omanikku. Tegemist on areneva kohaga. Ühtäkki lõppevad asfalt ning hoonestus ja algab kuldkollane põld. Jättes autost välja astudes raadio tööle hakkab piinlik, sest vaikuses on tunne, et see heli kostub kilomeetrite taha. Igatahes on Uuesalu kena ja rahulik paik, siinsetes inimestes aga pulbitseb teotahe.


Identiteediküsimus

Ehkki Uuesalu ei ole küla, on siin moodustatud külaselts ning aktiivselt suheldakse teiste Rae valla küladega. Külaseltsi juhatuse esimees Jaan Urvet, juhatuse liige Kalle Isand ja Uuesalu elurajooni arendaja, IBE Estonia esindaja, Ülle Kullör räägivad kui ühest suust, et Uuesalul on küla tunnuseid rohkem kui küll. Neist kõige olulisemad on elanike ühtsus, teotahe ning kogukonnavaim. Nad identifitseerivad end Uuesalu, mitte Järveküla elanikena.

Kui visata pilk kaardile, siis on näha, et ka geograafiline põhjendus eraldi küla moodustamiseks on justkui olemas. Kaardi alaosas asub tumerohelisega märgistatud ja punase piirjoonega ümbritsetud ala, mis tähistabki soovitava Uuesalu küla territooriumit. Kaardilt näeb ka seda, kui hõredalt on asustatud Uuesalu väikekoha ümbrus. Just see teebki kohalikele muret - praeguse küla keskusesse tuleb sõita mitu kilomeetrit mööda kitsast kruusateed. Selline laialivalguv küla Uuesalu inimestele ei sobi.

Mitte ainult emotsionaalne põhjus

Kui nüüd arvata, et Uuesalu inimestel on pelgalt uhkuse asi saada külaks, siis tegelikult on põhjuseid veel.

Esiteks see, et hetkel ei ole Uuesalu üleüldse Eesti kaardil. Vaadake kas või google mapsi, seal ei ole Uuesalust jälgegi. Lisaks ei leia seda kohta üles päästeautod, politsei, turvafirmad, rääkimata tavainimestest. Nad sõidavad näiteks lennujaama poolt Järvekülla sisse, olles Uuesalust väga kaugel. Selleks, et kaardile saada, olekski tarvis külastaatust.


Teiseks suureks põhjuseks on piirkonna arendamine, projektide kirjutamine ja raha taotlemine. Uuesalu inimestel on ideid palju, korraldatakse kontserte, etendusi ning plaanitakse „küla" arengut. Keeruline on aga erinevateks projektideks raha taotlemine, on ju hetkel tegemist ühe küla äärealaga. Proovi sa selgitada, miks sa tahad teha puhkeala, mänguväljakut või olmehoonet küla äärde, mitte selle keskele, kus asub peaaegu et tühermaa.

Valla põhjendused:

"Tõsi, Uuesalu detailplaneeringuga on moodustatud tiheda asustusega kompaktne uuselamute piirkond Järveküla küla osasse, kus käeoleval hetkel puudub muu tiheasustus. Küll aga peab omavalitsus lähtuma lisaks Uuesalu detailplaneeringule ning välja kujunenud olukorrale ka piirnevate detailplaneeringutega ja tulevikus toimuvate arengutega," vastas Rae valla vallasekretär Martin Minn.

Niisiis on Rae vallal kaugemas tulevikus plaanis seda piirkonda edasi arendada: "Seetõttu on vald seisukohal, et kuivõrd tulevikus moodustab Uuesalu detailplaneeringu ala osa suuremast ja ühtsest tiheasustusalast, oleks täna Uuesalust eraldi asustusüksuse moodustamine põhjendamatu."

Kalle Isand Uuesalu Külaseltsist aga teab, et kõrvalasuvad arendused on toppama jäänud ning arendajad ise pankrotti läinud, seega võib nende arenduste valmimine võtta aastaid. Liiati ei ole Uuesalu inimestel midagi selle vastu, kui ka need uusasumid kuuluksid tulevikus Uuesalu küla alla.

Igatahes on Uuesalu Külaseltsi rahvas pettunud, et kodanikualgatust kuulda ei võetud ning vallavolikogus sisulist arutelu üleüldse ei toimunudki. Allolevast videostki on kuulda, et vallavolinikud ei olnud elanike taotlusega tutvuda saanudki, aga juba sooviti vormistama hakata eitavat vastust.

Uuesalu inimesed ei ole aga alla andnud ning külastaatuse saamise nimel tegutsetakse edasi.