FOTOD JA VIDEOD: Viljandimaa mees jäädvustas temaga flirtinud metsise

 (18)
FOTOD JA VIDEOD: Viljandimaa mees jäädvustas temaga flirtinud metsise
Foto: Robert Mõts

Lookleval metsateel, kus paar aastat tagasi nägin hunti, märkasin hiljuti keset teed seismas metsisekukke. Pidasin auto kinni ja lootsin aknast mõned pildid teha, aga lind käitus pisut ootamatult.

Ta ei lennanud mitte ära, nagu eeldada võinuks, vaid sörkis kohe auto juurde ning jäi vahtima. Ronisin siis ka autost välja, et küsida, kuidas käsi käib. Uhke linnukuningas lõi laulu lahti, tegin mõned fotod. Pildistamine hakkas talle kohe hirmsasti meeldima.

Mõtlesin siis, et valiks parema koha ning siirdusin männikusse, metsis tuli lauldes järele. Valisime siis ühe kena koha mändide vahel ja hakkasin teda tõsisemalt filmima. Mida rohkem ma filmisin, seda rohkem hoogu ta sattus, oleks isegi kaamerasse pugenud, kui võimalus oleks.

Hea lugeja, kuidas hindad metsise esinemist?

Video koos autori kommentaariga:


Metsis teeb põnevaid häälitsusi:


Imetlesin teda seal umbes tunnikese, siis soovisin kõike head ja lugesin sõnad peale, et ta hundi ega rebase teele ei satuks. Nemad ei ole sellised naljavennad nagu mina.

Seotud lood:

Hakkasin juba lahkuma, aga metsis võttis nokaga püksisäärest kinni ja andis tiibadega paar obadust mööda sääri. See oli tema viis öelda, "Ei lähe sa kuhugi." Oli tükk tegemist, et oma kirglikust sõbrast lahti saada. Jooksin paar tiiru ümber auto, siis sisse, uksed-aknad kinni ning auto käima. Veidi tuure ning paar törtsu signaali, mis linnule ei meeldinud ning ta tõusis mändide vahele liuglema. Ilmselt kohtuma metsisekanadega, kes teda juba ammu ootasid.


Kes on metsis?

Peamiselt musta sulestikuga metsisekukk kaalub 4-5 kg, ookrikirju metsisekana on märksa väiksem, 1,5-2 kg. Metsise isaslindude sulestik on peamiselt läikivmust ning neil on suur saba, mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse. Isaslinnust ligi poole väiksem emaslinnu sulestik on ookrikirju, rinnal on suurem roostepunane laik. Metsisekukkede kulmudel on punased näsalised nahapadjandid. Metsise jalad on kaetud sulgkarvadega, mis talviti tiheneb.

Metsise põhiliseks elupaigaks on vanad (enam kui 80-aastased) männikud. Eriti sobilikud on talle rabaservades, rabasaartel ja rabade läheduses paiknevad raieküpsed metsad,kuid linde kohtab sageli ka puisrabades ning mustikametsades.

Kunagi tavalise metsise arvukus hakkas Eestis oluliselt vähenema XIX sajandil, mil liik suri välja näiteks Saaremaal. Langustendents jätkus XX sajandil - loenduste andmetel vähenes metsise arvukus aastail 1939-1985 enam kui kaks korda. Liik hävis ka Hiiumaal. Lisaks küttimisele ja metsaraietele on metsiste arvukust mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus. Viimasel aastakümnel on arvukus püsinud suhteliselt stabiilsena umbes 2000-3000 isendi piires.[1]

Metsis on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik. Metsise kaitseks on moodustatud rohkesti püsielupaiku.

Allikas: Vikipeedia

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare