2010. aasta suvel sai sõpradega, peamiselt koolivendadega Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, vutti mängida, siis tuli 2011. aasta kevadel idee luua Rahvaliiga meeskond. Mõeldud, tehtud. Võistkonna nimi sai hoolikalt valitud väga pikast nimekirjast. Viimaseks küsimuseks jäi, kas oleme FC Nirvana või JK Nirvaana - otsustasime, et oleme eestlased ning seega saab meist JK Nirvaana. Liikmeteks värbasimegi need samad sõbrad, kellega tihti väljas palli toksimas sai käidud ning otsisime ka natukene lisa, sest päris kümnekesi liigat ei mängi.
Foto 5:0 võiduga lõppenud mängult.

Põline vastasseis FC Audruga

Enne 2011. aasta hooaja algust pidasime ühe sõprusmängu FC Audruga, kellele kaotasime 9:0 ning teise mängisime FC Ülejõega, keda suutsime võita - skoori paraku siinkohal enam ei mäleta. Esimene hooaeg Rahvaliigas algas kenasti, saime mitu ilusat võitu järjest, kuni kohtusime liiga liidritega. Ka nende vastu sujus võõrsilmäng kenasti kuni lisaminutiteni. 90+2 minutil lasime JK Pärnu-Jaagupil viigistada 1-1 ning mõni minut hiljem lasime neil lüüa ka võiduvärava. Vaatamata väga valusale kaotusele ei andnud me alla ning proovisime siiski alagrupist edasi pääseda.

Olime pidanud vahepeal veel kaks sõprusmängu FC Audruga ning kaotasime ka need suureskooriliselt. Seejärel oli aeg nende vastu astuda liigamängus. Imelisel kombel suutsime selle võita lisaminuti väravast 1-0 ning hellitasime jätkuvalt lootusi alagrupist edasi saada. Enne viimast mängu Tori Põrguga oli meil neist 3 punkti rohkem ning võit või viik viinuks meid edasi. Kaotuse korral pääsenuks alagrupist edasi Tori Põrgu. Kaotasime mängu kodus selgelt 5-1 ning 2011. aasta debüüthooaeg lõppeski Pärnumaa tsooni 3. kohaga (5 võitu ja 2 kaotust).

2012. aastal võtame asja tõsisemalt

Talvel osalesime mitmetel siseturniiridel, millest ühe Kuremaal suutsime ka napilt FC Audru ees võita. Otsustavaks sai seal omavaheline mäng, mille võitsime 4:3. Neist oli saamas meie suurim rivaal, kellega mängud alati põnevad ning pingelised on. Samuti korraldasime Tartus JK Nirvaana FUTSAL CUP 2012, mille eesmärgiks oli populariseerida Rahvaliiga jalgpalli. Hooaja eel täiendasime veel võistkonda ning määrasime peatreeneriks meie endise mängija Kristjan Topsi. Seoses vigastustega jäin ka mina teiseks hooajaks palliplatsilt eemale ning keskendusin senisest veel enam võistkonna korraldusliku poole ning tiimi edasiarendamisega.

Hakkasime regulaarselt kaks korda nädalas muru peal trenni tegema ning hankisime ka treeningvarustuse (vestid/torbikud/pallid). Treeninguid hakkasid läbi viima kaks meie mängijat - Aron Niin ja Carl-Richard Saks, kes on terve elu erinevates jalgpallitrennides käinud. Tulenevalt meeskonna professionaalsemaks muutumusest, selgest peatreeneri visioonist ning uute mängijate lisandumisest, läks käesolev hooaeg palju paremini kui eelmine. Suutsime lüüa palju väravaid (46) ning lastes vaid 11 väravat hooaja peale üheksas mängus endale lüüa võib öelda, et panime ka oma värava lukku.

Aurumil suur tulevik, Audru panime kindlalt kotti

Kaotasime vaid alagrupi parimale meeskonnale JK Pärnu-Jaagupi/Halinga võõrsil 3:0 ning viigistasime liiga keskmiku Lynx Aurumiga kodus 1:1. Lynx Aurumi poistele ennustaks siinkohal suurt tuleviku - meie tsooni noorim koosseis, kuid tahtejõud ja meeskondlikkus võib saada nende trumbiks ka tulevikus. Suurimat rivaali, FC Audrut, võitsime hooaja viimases ning edasipääsu otsustavas mängus selgelt 5:0. 7 võidu, 1 viigi ja 1 kaotusega pääsesime alagrupist teisena edasi. Septembris algavad meie võistkonna jaoks esmakordselt play-off kohtumised.

Meie võistkonda iseloomustab terviklik intelligentne mäng. Meil on ühtlaselt tugev algkoosseis ning üksikuid staare meeskonnas pole. Peatreener Tops on juurutanud võistkonda kaitsest lähtuvat jalgpalli ning pidanud oluliseks taga nulli hoidmist. Sel hooajal oleme sellega ka neljal korral hakkama saanud. Taktikast lähemalt ma enne play-offe siinkohal igaks juhuks ei räägi.

Meil on liiga parim väravavaht ja oma Andrea Pirlo

Tooksin välja meie algkoosseisu hooaja viimases mängus, kes, ma usun, on heal päeval Rahvaliigas võimelised kõiki võitma. Väravas mängib meie kapten Joonas Einfeldt, kelleta tõenäoliselt meil nõnda hästi poleks ei mullu ega ka tänavu läinud. Arvan, et tegu on liiga parima väravavahiga.

Keskkaitses mängivad Andrus Stimmer ja Romet Mihkels, kes mõlemad domineerivad õhuvõitlust täielikult. Mõlemad mehed on üle 190cm pikad ning samuti suudavad kergejõustiku taustaga mehed väga kiiresti ja palju platsil joosta.

Äärekaitses mängib samuti kergejõustiku keskmaa Eesti eliiti kuuluv või kuulunud Alo Rand ning Kaspar Põldemaa. Neid mõlemat iseloomustab hea tehnika ning võitlusvaim. Keskväljal mängib trio Ott Kangur, kes on ka 4 aastat tagasi Pärnu Vapruse eest Meistriliigas mõned mängud kirja saanud, Ott Nauts ning Andrias Niklus. Äärel mängib meil talendikas Aron Niin ning Siim Sõrmus. Ründes aga Carl-Richard Saks, kes lõi meil tänavu ka 14 väravat.

Tooksin veel välja Martin Kuldmägi, kes on andreapirlolikult hea platsinägemisega poolkaitsja ning endise väravavahina suutnud ka edukalt paaril korral Joonast väravas asendada. Samuti on märkimisväärne tipuründaja Henry Hoolma talent, kes esindas Eestit footvolley Euroopa Meistrivõistlustel ning sai seal tugeva 5. koha. Tema mängu iseloomustab kiirus ning võimsus, samuti hea tehnika.

Pärnus armastatakse jalgpalli ja sporti üldiselt

Esimesel hooajal alustasime oma kodumänge Niidupargi staadionil, kuid sealne staadionikate ning korralike väravate puudumine sundis meid kolima hooaja keskel ümber Pärnu Kalevi varustaadionile, kus on väga hea muru ning muud tingimused. Seal mängime me tänaseni ning loodetavasti ka tulevikus. Pärnus on jalgpall ääretult populaarne ning kohalikud ootavad meie linna esindusmeeskonnalt ammu kõrgliigasse tagasipääsemist. Publikunumbrid on meil kõikidel võistkondadel kõikides liigades tublisti üle Eesti keskmise. Ka meie Rahvaliiga viimase vooru kohtumist käis vaatamas umbes 60 inimest. Samuti on Pärnus populaarsed võrkpall ja kergejõustik, kust on Eesti spordieliiti tõusnud palju sportlasi.

Kuigi meie praegune hooaeg pole veel lõppenud, siis võib tõenäoliselt hooajaga rahule jääda, kuna suutsime alagrupist edasi pääseda. Play-off kohtumised on vaid boonuseks ning seal me igaks juhuks liiga kõrgeid eesmärke veel ei sea. Järgmisel hooajal tahaksime oma alagrupi võita ning tõsta ka meie treeningute kvaliteeti ja treeningkordade arvu nädalas. Arvan, et meie meeskond on väga ambitsioonikas ning ainus põhjus, miks meid mingil hetkel Rahvaliigas enam ei näe, võib peituda asjaolus, et oleme kolinud üle IV liigasse, mis paraku nõuab senisest enam aega ja raha.

Loodame tulevikus ka senisest enam rahvast mängudele kohale meelitada. Loodetavasti loeb ka seda artiklit keegi jalgpallihuviline pärnakas, kes ei pea paljuks mõned korrad kuus suve jooksul kohalikele kuttidele Rahvaliigas kaasa elamas käia. Enda tegemisi proovime ka senisest enam sotsiaalmeedias, peamiselt Facebookis, promoda.

JK Nirvaana:

Asutatud: 15.03.2011

Värvid: Sinine-valge-sinine

Moto: „Smells Like Team Spirit!"

Väljak: Pärnu Kalevi varustaadion

Mänedžer: Silver Lulla

Peatreener: Kristjan Tops

Kapten: Joonas Einfeldt

Liiga: Rahvaliiga

JK Nirvaana saavutused:

2011 - Rahvaliiga Pärnumaa tsoon                          3. koht (LIIGA)

2011 - Pärnu-Jaagupi Cup 2011                                4. koht (VÄLITURNIIR)

2011 - Ülenurme Sügis Cup 2011                             4. koht (VÄLITURNIIR)

2011 - Kuremaa Cup 2011                                          1. koht (SISETURNIIR)

2011 - Saarde Jõuluturniir                                          6. koht (SISETURNIIR)

2012 - Pärnu-Jaagupi FUTSAL Cup 2012                4. koht (SISETURNIIR)

2012 - Lähte Sõbrapäevaturniir                               8. koht (SISETURNIIR)

2012 - JK Nirvaana FUTSAL Cup 2012                     3. koht (SISETURNIIR)

2012 - Rahvaliiga Pärnumaa tsoon                          2. koht (playoff mängud veel tulekul) (LIIGA)