FOTOD: Keila Jõepark on koduks suurimale Eestis elavale nahkhiireliigile
Lähema vaatluse all olid Keila Jõepark, Keskpark ja kirikuaed. Uuriti parkide liigirikkust, otsiti sobivaid elupaiku ja hinnati alade väärtuslikkust nahkhiirtele. Oliver Kalda MTÜ-st Suurkõrv ütles, et kirikuaias ja Keskpargis oli ainsaks kohatud liigiks põhja-nahkhiir.
„Tegemist on Eesti kõige tavalisema nahkhiireliigiga, kes on laialt levinud üle terve Eesti ning asustab laialdaselt ka asulaid. Põhja-nahkhiir talub paljudest liikidest paremini ka valgusreostust, mis on probleemiks kirikuaias. Kõige väärtuslikumaks elupaigaks kolmest külastatud pargist osutus nahkhiirtele Keila Jõepark. Põhja-nahkhiirele lisandusid seal veelendlane ja suurvidevlane. Veelendlase elupaigad on tihedalt seotud veekogudega ja neid võibki näha suvel lendamas vastavatud jõeharu ning jõe kohal. Jääb oodata jõeharu kallaste taimestumist ja istutatud puude kasvamist, mis muudab elupaiga nahkhiirtele veel väärtuslikumaks. Kohatud liikidest on kõige haruldasem vaid paiguti Eestis levinud suurvidevlane." Uuring on üks osa projektist "Keila linna kaitsealuste parkide loodusväärtuste analüüs ja trükise Keila roheline pärand trükkimine", mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Suurvidevlane (Nyctalus noctula)
Küünarvarre pikkus: 47-59 mm
Tiibade siruulatus: 320-400 mm
Kehakaal: 21-30g
Lennunahk: tumepruun
Selg: pruun
Kõht: pruun
Maksimaalne eluiga: 12 aastat
Looduskaitse: II kaitsekategooria
Suurvidevlane on Euroopas laialt levinud liik, keda võib kohata Vahemerest Lõuna- Rootsini. Eestis on ta vähearvukas liik. Rändliigina leidub suurvidevlasi Eestis vaid suvel.
Talveks rändavad nad Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning võivad läbida üle 1500 kilomeetri.
Eestis elavatest nahkhiireliikidest on suurvidevlane suurim.
Peale mõõtmete on talle iseloomulikud tunnused pruun ja lühike karvastik ning lai „seenekujuline" traagus.
Allikas: MTÜ Suurkõrv
