Lisaks sõjakooli kadettidele said tartlased näha ka Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti sõjakoolidest külla saabunud kadette, kes võtsid osa nii pidulikust jalutuskäigust kui ka selle järgselt alanud patrullvõistlusest.

Patrullvõistlus algas erinevate relvade testidega sõjakooli lasketiirus, mille järel viidi võistkonnad maastikule, kus kadettidel tuli orienteeruda erinevate kontrollpunktide kaudu tagasi sõjakooli peahoonesse.

Kontrollpunktides oodati võitlejatelt oskusi ja loovust nõudvad ülesanded. Nendeks olid takistusriba läbimine, granaadiheited õppegranaadiga, kauguste määramine ja sõnumite edastamine abivahenditeta kauge maa taha. Viimases kontrollpunktis, kunstimuuseumis, pidid ohvitseriks õppijad demonstreerima oma teadmisi etiketist.

Sõjakool asutati sõjavägede ülemjuhataja 3. aprilli 1919 päevakäsuga, mille alusel määrati kooli formeerijaks peastaabi korraldusvalitsuse rivijaoskonna ülem kapten (hilisem kolonel) Aleksander Simon (1877-1960), kellest sai ka kooli esimene ülem.

Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päevad on 19. aprillil ja 31. mail.