FOTOD: kuidas Irus prügist elektrit tehakse

Iru elektrijaama vastvalminud jäätme energiaplokis algasid segaolmejäätmete katsepõletused.

Baltimaade esimesse jäätmeenergiaplokki toob jäätmeid praegu 50 prügiautot päevas.

"Iru jäätmeploki käivitamine sujub plaanipäraselt ning kui katsepõletused mööduvad edukalt, alustab jäätmeplokk elektri tootmisega aprillis ning täisvõimsusel tööd umbes jaanipäevast," sõnab Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.

Jäätmete taaskasutus

"Uskusime, et tegemist on kõva elektritootmise projektiga, kuid selle kahe aasta jooksul, mil projekt on arenenud on selgunud, et tegemist on pigem keskkonna-alase projektiga," räägib Pajo. Tema sõnul on see asjaolu iseenesest hea, sest tänaseks on kogu Eesti jäätmekäitlus 180 kraadi muutunud ning prügist elektri ja soojuse tootmine on taaskasutus. "Euroopas on selliseid jaamu vaid 400," ütleb Pajo.

Selgub, et prügi põletamisest saadakse kolm korda enam soojust kui elektrit.

Pajo sõnul tarbib Irus põletatud prügist toodetud elektrit Paide linna suurune hulk elanikke, toodetut soojus katab aga 30% Tallinna soojus vajadusest.

Soojusenergiat hakkab Eesti Energia edastama Tallinna ja Maardu elanikele kaug küttevõrgu kaudu ning senisest umbes neljandiku võrra soodsamalt.

Pajo sõnul moodustab kaks kolmandikku hoonest nn vana osa, milles oleva soojus võimsusega võiks ära kütta paar Tallinna linna soojustarbivuse jagu, kuid see arendus on rajatud gaasile ja kuna gaasihind on täna väga kõrge, ei suudeta konkureerida. "Kõik uued arendused tehakse tänapäeval hakke puidule, mitte masuudile või gaasile põhinevat. See kütuste hinnavahe on niivõrd suur," selgitab ta.

Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinami sõnul on energiatootmisprojekt märgilise tähendusega. "Tänane tootmisportfell on väga põlevkivikeskne, kuid meie vaatame mitmekesistamise nurga alt, sest võib teha ka muid projekte, mis ei ole ainult põlevkivi baasil," seletab Heinam. "Sotsiaalses mõttes on tegemist parima jäätmete taaskasutus projektiga, kuid meie jaoks on firma siiski väärtust loov äriprojekt," räägib ta.

"Kokku investeeriti 105 miljonit eurot, tasuvusaeg on laias laastus kümme aastat," hindab Heinam.

Prügi põletamise protsess

Siia saabuvad prügimasinad läbivad radioaktiivsuse detektori, et koormas ei oleks midagi, mida seal kindlasti olla ei tohiks.

Edasi sõidab masin kaalu peale; kõik saabuvad ja lahkuvad masinad kaalutakse ning kaaluvahest arvutatakse välja kui palju jäätmeid toodi või palju tuhka minema viidi.

Masinatest valatakse jäätmed hoidlasse, kust need operaatorite ruumist juhitava haaratsiga koldesse tõstetakse. Koldes olev temperatuur on kuni 1200 kraadi Celsiuse järgi.

Elekter müüakse elektri börsile, soojus läheb soojus torudesse, küttesse ja järgi jääb mineraalne osa - tuhk, mis näeb välja nagu muld. Tuhast sorteeritakse magnetiga välja metallesemed.

Järelejäänud tuhk viiakse jäätmeplokist minema. Seda kasutatakse suletavate prügimägede kinnikatmiseks. 

Kohapeal prügi ei sorteerita

Kasutusel olev tehnika võimaldab mitmesugust liiki jäätmete põletamist. Kohapeal enam prügi sorteerimist ei toimu. Eestis jääb aastas sorteerimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid, millest jäätmeplokk suudab taaskasutada 220 000 tonni.

Enamus jäätmeid tuuakse jäätmeplokki Tallinnast ja Harjumaalt, aga ka Viljandist ja Tartust.

"Jäätmehoidla on piisavalt suur, et juhul kui midagi juhtuma peaks, on prügivaru nädalaks ajaks olemas," räägib Heinam.

"Lisaks on jäätmekeskustes meie jaoks mingi varu olemas, sest lepingupartnerid alustasid jäätmekogumist ja hoiustamist projekti alguses," selgitab Heinam.

Täisvõimsusel töötades hakkab Iru jäätmeplokk tunnis põletama kuni 27,5 tonni segaolmejäätmeid.

Selline kogus jäätmeid tekib aastaga umbes 70 keskmises Eesti kodus. Keskmiselt hakkab jäätmeplokki külas tama ligi 80 prügiautot päevas ehk keskmiselt üks auto iga kümne minuti tagant.

Iru jäätmeploki pidulik avamine leiab aset käesoleva aasta juulis.