Esimene Eesti vabariik tundus olevat kvaliteetaeg sõna otseses mõttes. Seda kogesime Valgas ööbides, keset linna, maamaja meenutavas eramus. Kodu, mis olevat perenaise Endla sõnul üle saja aasta vana, seisab siiani kortermajade vahel kindlalt püsti. Sama vastupidav on ka mööbel. Kusjuures, diivan, mille sai ka voodiks lahti tõsta, pidavat kuuluma vanuse poolest majaga samasse klassi. Selle peale tuleb lihtsalt kosta - vanasti osati teha asju, mis nii lihtsalt katki ei lähe.
Aus mööbel, millele ajahammas peale ei hakka.

Juba imeasjaks saanud kettaga telefon.

Kurb on aga tõdeda, et tee, mis selle armsa majani viib, on kaetud suurtest kividest koosneva kruusaga. Endla sõnul seisab tee nii juba kaks aastat. Seda ajast, mil tänava majadesse veeti kanalisatsioonitorusid. Meilgi oli teel raskusi oma rataste püsti hoidmisega, rääkimata vanematest inimestest, kellel on keeruline sellel isegi kõndida.

Jätkub... 

Pooleli jäänud tänav.