FOTOD: Narva Kolledži sisekujunduses on põimunud ideed barokist, Indiast ja isegi kanalast

Homme avatakse pidulikult Tartu Ülikooli Narva Kolledži ammuoodatud uus maja. Ekspressiivse ja ohtralt naturaalseid materjale kasutava sisekujunduse on projekteerinud Hannes Praks Stuudio.

Kolledži sisekujunduse muudab kaasaegse ehituspraktika kontekstis eriliseks tõik, et esmakordselt Eestis on niivõrd mastaapse avaliku hoone -  suurust üle 4000 ruutmeetri - siseviimistluses kasutatud klassikalist lubikrohvi ja värvimuldadega toonitud lubivärvi. Sisearhitekt Hannes Praksi sõnul on looduslikke viimistlusmaterjale seni kasutatud enamasti eramuehituses ja väiksemates butiikhotellides.            

„Looduslikud materjalid on keskkonnasõbralikud, aga ka inimesele tervislikud," kommenteerib Hannes Praks. „Oleme tundnud ilmselt kõik, kuidas mingi klassiruum või konverentsisaal võib olla väsitav, õhu kvaliteet on vaimse töö juures ju äärmiselt oluline. Lubikrohv ja -värvid lasevad majal kenasti hingata, reguleerides niiskustaset ja hoides ära müüri- ja krohvikahjustused, nagu ka seentekolooniad. Kahjuks ei osata meil suurobjektide ehitamisel neid momente hinnata ja siinkohal pean ma tänama Narva Kolledži juhtkonda usalduse ja avatuse eest, et niivõrd „eksootiline" idee sai teoks." 

Narva Kolledži puhul räägib lubja kasuks ka ajalooline taust. Kui hoone imposantne fassaad suhtleb Narva kadunud vanalinnaga läbi vormi, siis sisearhitektuuri instrumentideks olevad viimistlusmaterjalid on valitud nii, et need võinuks vabalt olla kasutusel ka Narva 1944. aastal hävinud baroksetes hoonetes. Võib väita, et käiku läksid tolleaegsed moevärvid ja -materjalid. Lubivärv aitab suurhoonesse ka hubasust luua, sest tulemus on seinal maaliliselt nüansirikas.

Baroksed motiivid on kasutusel ka Narva Kolledži ruumiviitade ja seinakellade kujunduses. Inspireerituna India teedel vuravatest rikkalike maalingutega kaunistatud Tata veokitest ja Varanasi ghatide seintele käsitsi joonistatud reklaampiltidest on suurem osa ruumigraafikast seinale maalitud. Ja seda nö kontrollitult väriseva käega, et välistada PVC-kleebistele iseloomulikku anonüümsust.

Ootamatu täiendusena nn Barokk-Indiast inspireeritud graafikale leiab hoones spetsiaalselt Narva Kolledži jaoks disainitud ja Hiina tehastes toodetud LED-projektorid, mis projitseerivad põrandale ruumide funktsioone kajastavaid piktogramme. Lahendus on juba tekitanud segadust koristajate seas, kes on üritanud põrandal olevat punast WC-märki mopiga ära puhastada.

Vahetult enne õppehoone valmimist jäi seda külastanud Läti arhitektuuritudengite delegatsiooni vaevama küsimus: "Kas notiek ar olām?" (Mis värk nende munadega on?). Nimelt on Hannes Praks taas ohtralt kasutanud oma lemmikmotiivi - kanamuna siluetti -, mida võib leida nii ventilatsioonirestidelt, prügikastidelt kui ka ruumigraafikas üldisemalt. Sisearhitekt ütleb, et munes kontseptuaalses mõttes Narva Kolledžisse sületäie mune, millest võib soodsate haudetingimuste korral midagi enneolematut kooruda. Nagu hoonet kasutavate üliõpilastegi puhul.

Hoone hoogsa arhitektuurse osa autorid on Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Sisekujunduse taga seisavad lisaks Hannes Praksile ka Kadri Tamme, Kristjan Holm, Liisi Murula, Toomas Pääsuke, Ahti Grünberg, Daniel Marius Reisser ja Helen Sarapuu. Maja ehitas YIT Ehitus.