Vallavalitsus oli aastate jooksul teinud üld- ja detailplaneeringuid ning nende tegemise käigus joonistus välja vajalik infrastruktuur ja tegelik logistiline vajadus, mis lisaks ettevõtlusele arvestaks ka kogu piirkonna arengu suundi. Vald hakkas otsima lisarahastuse võimalust.


Asjaajamist oli omajagu

Ühised arutelud piirkonna ettevõtjatega, kes pakkusid koostööd, kinnitasid valitud suuna õigsust. Konsultatsioonifirma Cumulus Consulting (Mihkel Laan, Jaan Urb) abiga koostas vald 2008. aasta mais taotluse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavast piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetuse saamiseks. "Juba augustis tuli positiivne vastus, taotlus rahuldati. Töödega saime pihta hakata 2009. aasta aprillis ja juunikuu lõpuks olid teed korras," rääkis Erkmann.

"Tagantjärele tundub, et kõik oli lihtne ja sujus hästi - suutsime välja selgitada ettevõtjatele sobivaima lahenduse. Ka tähtaegadest ning lubadustest õnnestus kinni pidada, kuigi asjatoimetamisi ja selgitamisi oli päris palju. Kõige keerulisem probleem, mis projekti realiseerimisel tõstatus, oli teede omandiküsimus. Teekate kuulus vallale, aga selle alune maa oli riigi reformimata maa. Rahastuse tingimuseks oli, et maa peab kuuluma taotlejale. Ka selle probleemi suutsime tänu Pärnu Maavalitsusele kiiresti lahendada ja saime oma tegemistega edasi minna," meenutas vallavanem.

Lisaks ettevõtetele kasu ka koolile

Kõigepealt ehitati projekti käigus lõpuni Tehnika tänav, millele tehti mustkate, et  tagada OÜ Hüdromel traktoritele, treileritele ja ekskavaatoritele, aastaringne pääsemine oma territooriumile. "Tehnika tänavat pidi pääsevad veokid  nüüd probleemideta ka Raudtee tänava tootmishoones tegutsevate metalli ja puitu ümbertöötlevate ettevõteteni," selgitas Erkmann.

Teiseks ehitatigi välja mustkatte ja kergliiklusteega Raudtee tänav, et tagada rasketranspordi lühem läbipääs Silla tehnoküla ettevõtlusaladele. Kuna selle tee äärde jäävad ka elamurajoonid, sai kergliiklusteega tagatud ka jalakäijate ohutus.

Kolmandana ehitati täiesti uus Nimmi tänav,  mis tagab väljapääsu seal paiknevatele ettevõtetele, kel seni ümberkruntimiste tulemusel puudus väljapääs avalikule teele. Nimmi tänava äärde ehitati ka kergliiklustee, et Raudtee tänava kergliiklusteed kasutavad õpilased pääseksid ohutult otse Paikuse Põhikooli juurde.

Tõi investeeringuid ja töökohti

"Ettevõtlusala väljanägemine hakkab muutuma paremuse poole, sest ettevõtjad korrastavad nüüd rohkem kinnistute  territooriumite ümbrust. Tänu teedevõrgu korrastamisele tõi soojatootja SW Energia OÜ oma ehitusosakonna ja töökoja alevi ettevõtlusalale ning laiendas kontorit. Tootmishoonete renoveerimisse investeeris ettevõtja kokku ligikaudu 300 000 eurot.  Selle tulemusena tekkis varasemale 15-le töökohale juurde teist samapalju," kirjeldas vallavanem projektist saadud kasu.

Projekt sai toetust meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine", mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Meede on üks regionaalarengu programmidest, mis on välja töötatud Siseministeeriumis regionaalministri valitsemisalas ning mida rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Projekti nimetus: Paikuse valla ettevõtlusala juurdepääsuteede renoveerimine

Projekti maksumus: 396 810,49 eurot

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 337 288,80 eurot

Omaosalus: 59 521,69 eurot