FOTOD: Pisikese Rootsi-Kallavere küla hingeks on kasvav muuseum

Kohe Maardu linna külje all asub väike Rootsi-Kallavere küla. Elanike arvult ja mõõdult pisikesse külla mahub aga terve hulk tegusaid inimesi, kes on muuhulgas aktiivselt käima lükanud küla oma muuseumi.

Rootsi-Kallavere küla pakub oma linnalähedase asukoha tõttu kontrastset vaatepilti. Seal, kus 9-korruselised paneelmajad lõppevad, saab alguse 17. sajandist säilinud planeeringuga küla. Ajaloolist värvingut lisavad põlispuud, kiviaedadega palistatud külatänav ning pika ajalooga taluhooned. Sajandite tagust külaelu aitab paremini mõista ka paiga hingeks kujunenud muuseum.

Muuseum on tegutsenud 2006. aasta kevadest. Enne seda kippus vana kivihoone, Käspre talu laut, lagunema ja vajas kiiresti päästmist. Külarahva suure tahte ja PRIA toetustega õnnestuski arvatavasti küla vanim hoone uuele elule äratada. Tänaseks on jõutud juba nii kaugele, et Mihkli talu vanas laudas on avatud ka muuseumi laiendus.

Missiooniga küla

Külavanem Priit Kase sõnul on kogu külale omane põhjalikkus. "Kui meie midagi ette võtame, siis põhjalikult," räägib ta. Mehe sõnul käivad muuseu mis rühmad lasteaedadest ja koolidest ning ka muidu hu vi lised kodumaalt ja kaugemaltki. "Räägime lastele minevikust, olevikust ja ka tulevikust. See kõik on meie missioon, mida me teeme suure heameelega."

Paraku kaasneb muuseumipidamisega ka kurvemaid hetki. Suurte ekskursioonidega on ühtteist kadumagi läinud. "See teeb haiget, aga midagi ei ole teha. Seal samas on säravad silmad, kes asjadest huvituvad ja kui me suudame neile midagi pakkuda, siis see kompenseerib selle," selgitab muuseumi asju ajav Kersti Pent. Tema sõnul ei ole külas mõtet pidada klassikalist muuseumit. "Teadust me ei tee ja lubame ikka asju ka kätega katsuda ja vaadata."

Napid paar aastat küla vanema kohuseid täitnud Kase sõnul on küla aktiivsemaks pooleks naised. Sellest annavad tunnistust ka näitused, mis muuseumis olnud on. Eelmisel aastal sai lisaks püsiekspositsioonile vaadata erinevat pesu, sel aastal naiste kleite ja õmblus masinaid.

Rootsi-Kallavere küla muuseum on tegutsenud juba 2006. aastast. Selle ajaga on märkimisväärselt laienetud ning kasvanud ka eksponaatide arv. Muuseumipidajate sõnul ei ole neil muuseumis ühte kindlat ajastut vaid lihtsalt esemed, mis on seotud külaga ja sealt kunagi läbi käinud. Pildil on üks küla aktivist ja muuseumi vedajatest Kersti Pent näitamas vanu taldrikuid. "Praegu ei kasutata iirist nii palju, aga kunagi oli see süütuse, puhtuse ja armastuse sümbol väga levinud nõude kaunistamisel," teab naine rääkida. Teiste nõude seas on muuseumis vaatamiseks ka kunagise haridustegelase ja koolijuhi Jakob Westholmi serviistaldrik. Foto: Martin Rits

Laienev muuseum

Muuseumi arendatakse aga pidevalt edasi. Kui 2007. aastal muuseumi kõrval olev hoone tuleroaks läks, siis nüüd taot letakse ehitusluba selle taastamiseks. "Sinna saaks panna vaatamiseks välja mida iganes, lisaks oleks ruumi korraldada kontserte ja etendusi," räägib Kase hetkel veel projektitasemel laiendusest.

Muuseum täidab Rootsi-Kallaveres ühtlasi ka külaplatsi

ja -keskuse rolli. Üheks olulisemaks sündmuseks on iga-aastane jõulupidu. "Üritusi on siin olnud firmapidudest külainimeste kokkusaamisteni. Varakevadel oli siin ka Jõelähtme valla külavanemate ümarlaud," meenutab Kase.

Juhtunud on külavanema sõnul sedagi, et inimesed tulevad õhtul kümne ajal küsima, kas muuseumisse minna saaks. "Ja üldiselt ikka saab, kui keegi omadest muu seumi lähedal olemas on. Uudis tamas on käidud ka nii kaugelt kui Jaapa nist, Armeeniast ja Mehhikost."

Muuseumi 2011. aastal Mihk li talu vanas laudas avatud laiendusse on koondatud kangatuba ja oma järge ootab ka kalandus- ja merendusteemaline väljapanek. Kangatoas on paari aastaga kootud sadu kaltsuvaipu. "Me ei tee neid müümiseks, aga ühtegi ei ole ka alles," selgitab Kersti Pent. Praegu on ruumis üleval kahed kangasteljed, aga ressurssi jagub ja vaja dusel saab töötada koguni neljadel telgedel.

Ajalooline küla

Külaasjade ja muuseumi vedaja Kersti Pent ütleb, et Rootsi-Kallaveres saavad asjad tehtud, kuna sealne seltskond on ühtne. "Meil on küll valla toetus, aga igapäevased kulud ja asjade vedamine on ikka perede peale ära jagatud," räägib ta. Projektipõhiselt on abi saadud veel nii KOP programmist kui ka Leader-ist. Ajalugu üritatakse Rootsi-Kallaveres säilitada aga ka muu seumi ustest väljaspool. Rebala muinsuskaitseala servale kuu luva küla jaoks omased kiviaiad taastati 80ndate keskel suurte ühistalgute korras, kauaaegse külavanema Raul Kure eest vedamisel. "Oleme üritanud alati kunagist miljööd säilitada, 80nda tel käisid abiks küla päevadel ja talgutel ka siit ära kolinud inimesed," meenutab Pent.

Aga külas on aastatega ka pal ju muutunud. Viimaste kariloomade pidamine jääb Rootsi-Kallaveres juba enam kui viie aasta tagusesse aega. "Minu lapsepõlves läksid siit igast majapidamisest lehmad-lambad ühisele karjamaale. Seda aega siin enam tagasi ei tule," räägib Pent.

Korterelamuid külas samuti ei ole, aga mõned aastad tagasi toimunud ehitusbuum on oma jälje küla väljanägemisele siiski jätnud. "Imestasime omalt poolt, et kuidas neid plast akendega maju siia üldse ehitada tohtis. Meie oleme püüdnud läheneda muinsuskaitse seadusest ja kõike tehislikku välti da," selgitab külavanem Kase.

Seda, mille aeg külas on hävitanud, püüabki säilitada muu seum. Nii koos külaga toimides meenutab muuseum kogu küla juuri ja laiendab külaliste silmaringi vanema taluelu osas.

Kersti Pent tutvustab oma külast pärit kleitide näitust, mis muuseumis tänavu väljas on. "Need on kõik käsitsi õmmeldud, ükski ei ole ostetud Klementi või mistahes muust poest," räägib Pent. 

Maardu külje all asuv Rootsi-Kallavere küla pakub värvikat kontrasti. Loetud sammude kaugusel kõrgetest. Maardu paneelmajadest saab siseneda arhailisse ja rohkete kiviaedadega palistatud külakompleksi. Rootsi- Kallavere küla elanikud mäletavad neidki aegu, kui president Lennart Meri buss küla vahel üsna sagedasti ringi vuras. Näitas ka tollane riigipea oma väliskülalistele just seda sama erakordset "hüpet ajas".

Külavanem Priit Kase kolis Rootsi-Kallaveresse kümmekond aastat tagasi. Ühe suure projektina on valminud muuseum, mille õuel ringi joostes saab virguda ka külavanema pisitütar. Fotod: Martin Rits