FOTOD: Positiivne sõnum väikesest Sangastest - inimesi tuleb juurde!
Jalgratturitest rändurid alustasid täna hommikul oma teist päeva. Loe nende eilsetest seiklustest siit. Sangaste lossis võeti nad nii kenasti vastu, et oleks olnud patt mitte portreteerida ka lossi perenaist Heilit. Selgub, et Sangaste on üks äge paik ja Heili ise suisa imeinimene.
Eile sai külades velotatud ning inimestega vesteldud. Kokku sõitsime maha vast oma 38 kilomeetrit ning vestlesime suud kuivaks. Küll huvitab meid aga ka talunike elu, kellel on farmi asemel üks-kaks lehma või väikene põllukene. Seega on tänane suund kõrvalised külateed ning märksõnaks loomad põllul.
Enne teele asumist otsustasime Sangaste mõisas rohkem ringi vaadata ning teha juttu ka meid lahkelt võõrustanud perenaisega. Vestlus kulges positiivses õhkkonnas ning mõne minuti jooksul oli meile selge, et elanikud Sangastes ongi rõõmsameelsed ja muretud. "Sangastes väljavoolu probleemi pole. Lasteaiad on täis. Pigem on tendents vastupidises suunas, inimesi tuleb aina juurde," lükkab Heili ümber kuvandi nagu jääksid kõik külad maal tühjaks.
Aktiivne lossiproua
Mõisa perenaise sõnul peitub õnn sinus eneses ning tuleb ise olla aktiivne, et rahulolu saavutada. Heili ise on ehe näide enda tõekspidamisest. Naine kasvatab oma kolme last üksi, tegeleb mõisaga ning kõige selle kõrvalt käib veel Urvaste koolis erivajadustega lastele keraamikat õpetamas, aitab valla töötuid ja kirjutab erinevaid projekte vallale raha taotlemiseks.
Võib kogeda elu hiirena
Hetkel on Heilil käsil teemapargi loomine Sangaste lossi, mille jaoks taotles naine raha PRIA-lt. Teemapargi jaoks on mõisa fuajees näha mitut puuri, mille sees siblivad hommikust õhtuni väikesed närilised. Pargi idee seisneb lastele viljapõllu ning sealsete asukate tutvustamises. Samuti avaneb lastel võimalus kogeda elu hiirena - viibida n-ö urus, kõndida liikuva paku peal jne. Hiirepuurikeste kõrval võib näha fuajees müügil ka kalja, mis on valmistatud kuulsast Sangaste rukkist, ning lauda, millel seisab müügiks Heili käsitöö ja meened. Naisel on kavas mõisas ka oma väike käsitöökoda avada.
Kuidas loss endale lilled sai
Huvitav on aga lugu, kuidas on Sangaste loss saanud endale peosaali ja mujale suured lilled. Heili rääkis, et kui ta rahvaloendajana töötas, tekkis tal üht vanemat naisterahvast külastades idee. Naine oli kurtnud, et tal pole suurt lille kuhugi paigutada. Veidi aega läks mööda ning juba rippus internetis kuulutus, et kõik inimesed võivad Sangaste mõisale oma üleliigseid lilli annetada. Tegutsemine võttis vedu. "Kõiki pakkumisi pole jõudnud veel läbi vaadata ega kõiki lilli siia tuua," tõdes Heili, ning lisas, et lilleomanikud on alati oodatud lossi kohvi jooma ja oma lillekesi vaatama.
"Ma ei oska olla nii, et ma mitte midagi ei tee," on vastus mu küsimusele, kuidas ta nii palju jõuab. Kuid nagu ta alguses mainis: õnn peitub sinus eneses ning Heili tundub oma eluga rahul olevat.
Kohvi joodud, suundub Heili Tartusse hiirekostüüme tagastama, mille ta teemapargi jaoks laenutas ja meie jätkame oma teed loomapidajate suunas.
