Räämas oli sulgemise hetkeks kogunenud 1,2 miljonit m3 jäätmeid, prügila pindala oli umbes 18,4 hektarit.

„Tegemist oli keskkonnanõuetele mittevastava nõukaaegse prügilaga. Prügilade asus vahetult liiva-savi pinnal ja oli prügikehana ca 169 500 m2, mis eraldati keskkonnast. Eraldamine tähendas seda, et ümber prügikeha rajati sulundsein, mis rammiti põhjakihti, et prügilademe sees asuv nõrgvesi ei pääseks reostama põhjavett ega pinnavett," rääkis OÜ Paikre juhataja Teet Kurs.

Kaval süsteem, mis annab soojusenergiat

Prügila kaeti pealt kattepinnasega ja spetsiaalse kattematerjaliga, et prügilagaas ei pääseks õhku reostama ja sadevesi ei pääseks prügilademesse. Prügist gaasi eraldamiseks ja nõrgvee eraldamiseks rajati vastavad torustikud ja pumplad ning kogumissüsteemid.

Lisaks rajati prügilagaasist elektri- ja soojusenergia tootmise keskus ehk koostootmisjaam. Selle võimsus on 3,5 MW elektrienergiat ööpäevas, millega saab tagada 600 keskmise korteri ehk umbes Sauga aleviku suuruse asumi aastase energiavajaduse. „Kasutame soojusenergiat Paikre tootmishoonete kütmiseks ja elektrienergia müüme rohelise elektrienergiana müüki," selgitas Kurs.

Terve Mendelejevi tabel

Prügila sulgemise protsess on keerukas ning aega ja raha nõudev. Rahvusvaheline projekt läks maksma 4 miljonit eurot.

„Kõigepealt tehti uuringud, et mida see prügila üldse endas sisaldab, seal on terve Mendelejevi tabel koos. Prügila sisust sõltus, millised sulgemislahendused valitakse," rääkis Kurs.

Tarvis oli teha keskkonnamõjude hinnang, erinevad uuringud, projektid, läbi viia erinevad ehitus- ja projekteerimishanked. Lisaks ka järelvalve hange. Tööd kestsid kaks aastat.

Teet Kursi sõnul tuleb Rääma prügilal prügilate sulgemise määruse kohaselt silm peal hoida kuni 30 aastat, mis tähendab põhja- ja pinnavee, õhu ja kogu prügila seiret ja kontrolli. 

Rohelise elektrienergia müügist saadavast tulust kaetakse prügila järelevalve, korrashoiu ja pikaajalise seire kulud. Arvestades prügilagaasi agressiivsust, siis iga 1000 tunni järel tuleb teha generaatormootorite tehniline hooldus, kaks korda aastas 18,6 hektarilise maa-ala niitmine, kraavide ja torustike puhastamine ja läbipuhumine, ümberkaudsete ning prügilas asuvate põhjavee- ja pinnavee seire ning palju muud, mida sätestavad prügilate sulgemise ja järelkontrolli nõuded. Arvestades, et kasutusele võetu on kõige kaasaegsem tehnoloogia, siis on hea, et prügila on võimeline ise katma enda ülalpidamise ning keskkonnaohutu käitlemise kulud.  

Uus prügila on keskkonnasõbralik

Nüüd viiakse Pärnu piirkonna prügi Paikre prügilasse, mis asub Põlendmaal. Selle privaatne asukoht ja looduslikud tingimused kaitsevad looduskeskkonda reostuse eest maksimaalselt.

Prügila alust maad katab 1-1,7 meetri paksune loodusliku savi kiht, mis hoiab prügila alla jääva põhjavee puhtana. Et olla täiesti kindel, et põhjavette prügilast midagi ei leki, rajati Paikre prügila alla täiendavalt kunstlik geoloogiline barjäär, mis koosneb nõrgvee kogumissüsteemist, 2 mm paksusest polüetüleenkilest ning poole meetri paksusest savikihist.  

Projekti nimetus: Pärnu Rääma prügila korrastamine

Projekti meede: Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine

Projekti maksumus: 3 600 465,45 eurot 

Ühtekuuluvusfondi toetus: 3 226 180,10 eurot