FOTOD: Unustatud Eestimaa paigad: kunagi suursugune Saare mõis

Eestis on meeletult palju paiku, mis väärivad tähelepanu, kuid mis on vajunud unustuste hõlma. Üks selline paik on Saare mõis.

Saare mõis asub Jõgevamaal Saare vallas. Lähedal asub mõisajärv - Saare järv, mis on mõnevõrra populaarsem kui mõis ise. Mõisa ajalugu ulatub sajandite taha. Esimesed teated mõisa kohta pärinevad 1512. aastast. Algselt paiknes see praegusest asukohast mõned kilomeetrid eemal, ajaloolise Riia-Peterburi postimaantee ääres.

1712. aastal said mõisa valdajaiks von Bockid, kes rajasid Saare järve lähedale Saare voori kõrgele laele uue mõisa. 1730ndatel aastatel valmisid härrastemaja, uhke kaaristuga tall-tõllakuur, magasiait, teenijatemaja ning loomulikult ka valitsejatemaja. Härrastemaja oli üks suurejoonelisemaid barokkstiilis mõisahooneid Vooremaal ja üks esimesi, mis pärast Põhjasõda Lõuna-Eestisse kerkis. Lisaks peahoonele oli mõisal 24 erineva funktsiooniga kõrvalhoonet, mis paiknesid enamuses peahoonest eemal. Märkimisväärne on ka fakt, et Tartu Ülikool alustas tööd siinsele omanikule Magnus Johann von Bockile kuuluvas majas Tartus.

1823. aastal läks mõis Mannteuffelite suguvõsale, kelle kätte jäi see kuni maareformijärgse võõrandamiseni. Peale võõrandamist ei leitud mõisa peahoonele kasutust ja kahjuks see lammutati 1930ndatel aastatel. Mannteuffelitel on ka matmispaik, mis asub Saare järve ääres, kuna peretütar uputas end sinna.

Mõisale kuulus ka haruldane barokkstiilis mõisapark, mille joonised on siiani selgelt loetavad. See on üks vähestest barokkparkidest Eestis! Lisaks on säilinud sadakond meetrit orginaalset ja haruldast munakiviteed, millel liigeldakse veel tänagi! Lisaks oli ka suur õunaaed, millest on tänaseks säilinud vaid väravapostid ja kümmekond õunapuud.

Praeguseks on mõisast säilinud veel härrastemaja, magasiait ja tall-tõllakuur, kuid pikka elu ei ole enam neilgi. Viimased mõisahooned lagunevad ja paarikümne aasta pärast ei ole tõenäoliselt enam neidki. Kuna kompleks kuulub eraisikule, siis ka renoveerimist tõenäoliselt ei toimu. Kõige paremini on säilinud härrastemaja, millel kümmekond aastat tagasi vahetati katus ja parandati mõned suuremad praod, kuid see on ka kõik, mis selle mõisakompleksi heaks on tehtud!