FOTOD: Vabatahtlikud ning vald teevad korda imeilusa pargiga Luke mõisa

 (8)
FOTOD: Vabatahtlikud ning vald teevad korda imeilusa pargiga Luke mõisa
Foto: Kaisa Saarmann

Tartumaale Nõo valda sattudes tasub kindlasti üle vaadata Luke mõis koos imeilusa pargiga. Paljud ei tea sellest kohast midagi või ei oska ette kujutada, et sealne mõisakompleks on suur vaatamisväärsus, kus toimub mitmeid huvitavaid üritusi. Korda tehtud kärnerimaja ning selle lähedal paiknev paviljon meelitavad juba praegu pulmalisi, kuid sihtasutusse koondunud kohalikud aktiivsed inimesed ning vald teevad pingutusi, et taastada kogu mõis.

Suursugune park elas nõuka aja üle

Luke mõisa erilist väärtust näeb SA Luke mõis juhatuse liige Gea Järvela terviklikult säilinud pargis: „Peab olema tänulik, et nõukogude ajal siin tegutsenud koolipere mõisa-aegadel rajatud pargis midagi ei muutnud ega seda ei täiendanud. On ju tavaline, et kooli territooriumile istutatakse mälestustammesid, siia neid millegipärast ei pandud," rääkis Järvela, kes on maastikuarhitekti taustaga ning Luke mõisa oma energiat pannud 20 aastat.

„Ka astangutel asuva õunapuuaia oleks mugavama niitmise huvides omal ajal traktoriga saanud siledaks kultiveerida - seda aga ei tehtud," lisas ta.

Hetkel on mõisapark valla halduses ning hooned sihtasutuse käes rendil. See tähendab ühtlasi seda, et parki hooldatakse regulaarselt.

Et pargist kogu selle mitmekesisuses õiget aimu saada, peab muidugi kohale minema. Vähese jalavaevaga leiab mitmekesises pargis palju põnevat: 300-aastastest elupuudest, suureks kasvanud puude-labürindist kõverate pärnapuudeni, mille tekkimisel on oma põhjus, aga selle jätame pargi külastajatele nuputamiseks-avastamiseks.

Seotud lood:

Pargi teeb veel eriliseks seal asuv tiikide kaskaad. Muidugi oli selle olukord aastaid tagasi trööstitu. Pargi taastamisel oli aga kinnisideeks, et tiigid tuleb taastada algsel kujul. „See ei olnud sugugi lihtne, sest oli põhjendatud kahtlus, et tiikidesse ei tulegi vesi sisse. Maaülikooli teadlased ei julgenud ka 100protsendilist lubadust anda," meenutas Järvela. Võib aimata seda rõõmu, mida asjaosalised tundsid, kui kõik viis veesilma kenasti täitusid. Mis aga veelgi olulisem - ühelgi suvel ei ole siin veega probleeme olnud.

Mõisaparki ilmestavad kaks originaalset lõvikuju, mis olid väga hästi säilinud, vaid mõnda kohta pidi värskendama. Pargi ühes servas asub aga kuju, mida kohalikud kutsuvad Eva kujuks. Nõukogude inimesele ei olnud see kuju sobilik, liiga erootiline. Koolilapsed on meenutanud, et ühel päeval öeldi neile, et lapsed ei tohi õue minna ning hiljem nägid nad, et kuju oli eemaldatud, seda oli teinud kohalik partorg. Parki taastama asudes avastati kuju aga mõnikümmend meetrit eemalt, kuhu see oli maha maetud. Ka siin ei tulnud teha väga suuri parandusi.

Pulmapaigana populaarne

Taastatud kärnerimaja lähedusse on rajatud paviljon, mis on ideaalne koht pulmade pidamiseks: „Pärast selle rajamist tulid noorpaarid ise abiellumise ideega meie juurde, me ei pidanud paika reklaamimagi," rääkis Gea Järvela. Suuremate tseremooniate puhul saab siin takistuseks see, et kohapeal ei ole majutuskohta, kuid mõisal on omad koostööpartnerid, kes seda teenust pakuvad. Ehk on mõisas tulevikus ka kohapeal ööbimise võimalus. Kärnerimaja sobib väiksemateks tseremooniateks või sündmusteks pereringis. "Kaks paari on Lukel abiellunud ka talvel," lisas Järvela.

Pargis võib vabalt piknikku pidada, selle vastu ei ole kellelgi midagi. Kui seltskond on aga kümneliikmeline või suurem, siis on kena sellest ette teatada ja ka hinnas kokku leppida.

Luke mõisa pargis on igal aastal toimunud vabaõhuetendused. Sel aastal on selleks Thijl Ulenspiegel. Lisaks toimuvad siin mitmed kontserdid. Sihtasutuse rahvas käib ka neil puhkudel vabatahtlikuna abiks. Palka saab siin vaid kohvikus töötav inimene. Kohvik aga töötab kasumiga.

Ühiselt tehti korda ait

Eesti ilm on teadagi väga muutlik ning väliürituste korraldamine riskantne. Nii otsustasidki kohalikud aktivistid, et mõisa garaažist võiks teha kultuuriaida, et saaks kontserdid vihma korral siseruumidesse tuua. Mõeldud, tehtud: „Meie seas on häid insenere ja ehitajaid palju ning tegime ruumi korda, varsti valmib ka lava," rääkis Gea Järvela.

Loe veel

Et pargi seisukorda hoida, siis väga suuri üritusi siin ei korraldata, ligikaudu 200 inimest. Külastajatele on rajatud suur parkla, et inimesed mõisa territooriumile sisse ei sõidaks.

Mõisa haldajad on lisaks kontsertidele ja vabaõhuetendustele leidnud veel ühe nišši, siin antakse ka loodusharidust. Kevadeti käivad Tartumaa koolilapsed siin lilli istutamas, suvel toimub mitmeid loodusteemalisi üritusi, näiteks loodusfilmide vaatamine, öösorrikontsert ning nahkhiirtele pühendatud perepäev.

Äriideed on teretulnud

Kärnerimaja renoveeriti 2005. aastal ning praegu asub siin infopunkt ning kohvik. Peahoonest on alles vaid koht, hoone ise hävines täielikult 1944. aastal pommitabamusest. Alles on aga valitsejamaja, kus on asunud nii koolimaja kui ka elumaja, hiljem seisis see aga kaua tühjana.

„Ühel hetkel sadas alla maja teine korrus, sai tehtud suur töö, et maja kogu sellest prügist tühjaks saaks," rääkis Järvela. Annetustena kogutud 1467,49 euro ja Leader projekti abiga saadi majale peale katus, et selle seisund hullemaks ei muutuks. Lisaks valati hoonele betoonpõrand, mille alla paigutati juba ka juhtmestik ning kõik muu vajalik, et võimalusel saaks maja taastamisega edasi minna ilma, et peaks uuesti põranda üles kiskuma. Hoone all asub huvitav võlvidega keldrikorrus, kus võiks Järvela sõnul tulevikus uksed avada näiteks vahva restoran.

Hetkel ongi sihtasutus uute fondirahade ootel, et oma plaanidega edasi minna.

Lisaks eelpool mainitud hoonetele asub mõisaterritooriumil ka näiteks tall-tõllakuur. Kõigi hoonete puhul on olemas taastamise projektid, kuid korraga kõigele raha taotleda paraku ei jõua: „Kui keegi tuleks äriplaaniga, siis kuulaksime ta ära. Meil ei oleks selle vastu iseenesest midagi, et keegi siia oma mõtetega tuleb, kuid põhitingimus on see, et kõik peab jääma avalikkusele ligipääsetavaks," ütles Järvela.

Nüüd aga mõned fotod sellest, milline nägi Luke mõis välja enne tiigi ja kärnerimaja taastamist ning valitsejamajas tehtud olulisi töid:

Selline nägi välja Kärnerimaja selle renoveerimise ajal:

Foto: Gea Järvela, erakogu


Foto: Gea Järvela, erakogu


Foto: Gea Järvela, erakogu

Siin asub praegusel ajal üks viiest tiigist. Nii rohtu kasvanud oli see aastal 2005.

Foto: Gea Järvela, erakogu

Tiik ning kärnerimaja enne ja pärast

Foto: Gea Järvela, erakogu


Mobiilifoto: Kaisa Saarmann


Foto: Gea Järvela, erakogu

Valitsejamaja oli päris kurvas seisus:

Foto: Gea Järvela, erakogu


Foto: Gea Järvela, erakogu
Foto: Gea Järvela, erakogu
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare