FOTOD: Vanale vahtrale tehti tomograafuuring

Eelmisel nädalal uuriti ühel Jõe tänava kinnistul arbotomiga vana vahtrapuud. Kui seni on dendroloogid puude tervist hinnanud välise vaatluse põhjal, arvestades puu liiki, vanust ja välist seisukorda, siis OÜ ArborEst ostis endale seadeldise, mis võimaldab puu omadusi näha seestpoolt. Eestis ei ole seni olnud sellist diagnostikat, mõni aeg tagasi Pärnu kaitsealustel alleedel olevate puude ultraheliuuring telliti Soomest.

Linnaaednik Inge Angerja sõnul on vajadus taolise uurimisvõimaluse järele olnud juba aastaid: „Olgu dendroloogiline hindamine kui tahes professionaalne, on see ikkagi ebatäpne ja tekitab vaidlusi, sest puu sisse ei näe. Iga suure ja vana puu väärtus on aga sedavõrd suur, et tema seisukorra hindamisel eksida ei tohiks. Nüüd nähtud arbotomi täpsus üllatas kõiki."

Arbotom töötab põhimõttel, et ümber puu tüve kinnitatakse spetsiaalsed andurid, mis mõõdavad heli läbivuse aega puidus. Spetsiaalse programmi abil kuvatakse arvuti ekraanile varjatud mädanik, õõnsused ja praod ning nende ulatus 2D või 3D-mõõtmelisena.

Vaatluse all olnud puu tüve ümbermõõt on ligi 3 meetrit ja vanust hinnanguliselt 70-80 aastat. Võibolla rohkemgi, sest andmeid selle kohta, millal vaher aianurka istutati, pererahval pole. Kinnistu omanikku huvitas puu tervis seepärast, et suure kaheharulise vahtra murdumine võiks tekitada majale kahju.

Mõõtmisel välja kuvatud läbilõige vahtra tüvest näitas, et puu on igati heas seisukorras. Pildilt võis välja lugeda sedagi, et kui vaher peaks kunagi kukkuma, siis mis suunas ta seda teeb. Kõige paremini oskavad saadud andmeid lugeda muidugi spetsialistid, kuid küllaltki piisava ettekujutuse saavad ekraanilt ka need, kes arvutiprogrammi ja puude hingeelu ei tunne. Et tekiks võrdlusmoment mõne teise puuga, näitasid mõõtjad pilti, mis oli tehtud Pühajärve sõjatammest. Erinevus on ilmselge.

Millal hakatakse järgmisi puid mõõtma? Inge Angerjas: „Keda huvitab oma õues oleva põlispuu tervis, saab teenust tellida firmalt ArborEst. Edasi saab võtta vastu otsuse, mis on puule parim - kas hoolduslõikus, likvideerimine, sidumine või üldse mitte sekkumine, sest täiskasvanud puudel on oma iseloomulik võra, mis on loomulikus olekus kõige dekoratiivsem.

Linnaparkides uurime sel moel puid siis, kui selleks on otsene vajadus. Kuigi taoline puu-uuring pole väga kallis, on see ikkagi väljaminek.

Kõige rohkem huvitaks mind vanas mõisapargis kasvavate põlispuude seisukord. Sellise uuringu hind sõltub paljudest asjaoludest ja iga töö aluseks on konkreetne hinnapakkumine.