Suvine pühapäev oli parasjagu pikk, et jõuda külastada kõiki koduvalla osalejaid, rääkida juttu korraldajate ja külalistega.

Jõeääre talu Kirna külas

Kuigi talu oli olnud avatud napi tunnikese, oli külastajate nimekiri ennast sättinud juba mitmele leheküljele. Kes käis ringi köögiviljamaal, kes nautis kohvikus pakutavat ja kes läks juba täis kottidega kodu poole.

Usinasti olid ametis kaameramehed: Olev Kenk tegi uudist Eesti rahvusringhäälingu tarvis ja hispaania külaline Miguel Angel Fernandez koos abikaasa Estrellaga jäädvustas materjali meie suve tutvustava loodufilmi jaoks. Aastaga oli talu saanud juurde uue paarisaja ruutmeetrise kasvuhoone, kus kurgid juba pikkust kogusid. Põllumaal ei suutnud külalised kuidagi käharate lehtega kasvajat tuvastada, pakuti nii naerist, kaalikat, tuli välja, et tegemist on hoopis hiina kapsaga.

Kohvikus pakuti tõelist talutoitu: marineeritud silku, praetud pekki, kuivatatud puuviljadest suppi (kissell ei lubatud mul öelda) ja loomulikult kaerakilet.

Haaviku hobitalu Kabala külas

Hea näide sellest, et potipõllundusega saab tegeleda ka põhitöö kõrvalt. On oma perel toit laual ja saab teistelegi kartulit-porgandit müüa.

Pikad puuriidad andsid tunnistust sellest, et ainult oma ahjude tarbeks neid valmistatud pole. Oli ju talu tutvustuseski öeldud, et see, kes hea pakkumise teeb, võib siit talvise küttevaru soetada. Puulõhkumismasin JATI pidi tähendama seda, et see Jaanuse ja Tiidu oma kätetöö on.

Kohalikku käsitööd pakuti vaatamiseks ja ka ostmiseks. Ühed külastajad, kes soovisid triibulist kaltsuvaipa osta, ei suutnud kuidagi uskuda, et see vaid üheksa eurot maksab. Mitu korda küsisid nad ikka üle, et äkki on null tagant puudu jäänud.

Koogid, mida kohvikus pakuti, tekitasid juba kaugelt vaadates isu ja laste maiuspala oli kookidele lisaks loomulikult muumimaja väike koopia.

Lapardi talukoht Kärevere külas

Ütlen ausalt, ma polnud seal enne käinud ja seetõttu lähenesin Kärevere külale teatud eelarvamusega: mida saab pakkuda üks talu, millest alles vaid maatükk ja mälestused. Kui eemalt silmasin kohaliku laulupeo mõõtu üritust, hakkasid eelarvamused kiirelt mõranema.

Valdu Välimäe oli siia suutnud kokku koguda nii hobuserautaja, sepa, puutöömeistri, pillimehed kui piimandusmuuseumi. Kõik said näidata oma oskusi. Vahepeal võttis peremees ette tutvustava retke käsikivi keerutamisest, käsitööst õlleteo ja metsakohina ajamiseni välja - huviliste parv tihedalt kannul.

Kunagise talukoha ajalugu oli samuti korralikult teabetahvlil väljas. Siit on läbi sajandite jooksnud erinevate riikide ja haldusjaotuste piirid. Ja kõik on tehtud oma pealehakkamisega, Lapardi talu SAPARDi toetust saanud ei ole, see sai järele küsitud.

Põllemaa-Saare talu Põikva külas

Põllemaa-Saarele jõudsin just enne lüpsiaega. Kes lauta minna ei soovinud, sai tutvuda seebikeetmisega, ratsutada või sõita ATVga. Lapsed ei jätnud muidugi kasutamata võimalust oma autosõidust kangeks jääma kippuvat keha batuudil virgemaks karata.

Kohal oli naabervallas Vändras tegutsev ettevõtja, kes pakkus aiakeraamikat konnadest-tigudest savisaabasteni välja.

Tegin kaasa ka laudatuuri, kus anti põhjalik ülevaade lüpsikarjast ja uuest sugupullist. Lisaks piimakarjale kasvatatakse selles talus lihaveiseid ja on ka mõned hobused. Lahke ratsutamispakkumise lükkasin siiski järgmisele aastale.

Takkasaare talu Karjakülas

Õhtu lähenedes oli siin juba pisut rahulikum. Pererahva sõnul oli päeval lisaks autodega rändajatele käinud ka kaks bussitäit külalisi. Sai teha jalutuskäigu laudas, kus asukad parasjagu õhtusööki nosisid ega teinud külalistest väljagi, vaadata erinevad sulelisi ja õuel kepsutavat kitsetalle. Lastele pakkus loomulikult huvi õuel seisev kombain, mille redelil sai turnida ja ka kabiini piiluda.

Rahulikult kohvi juues ja pirukat nosides oli siin hea päevale tagasi vaadata ning mõttes kiita neid, kellel esimest, kellel juba teist aastat huvi ja tahtmist olnud selles ürituses osalised olla. Kuigi külastajatele on see vaid üks vaatamispäev, näevad osalejad selleks ikka palju kauem vaeva. Kiitus neile selle vaeva eest! Loodetavasti kohtume järgmisel aastal jälle.


Talupäevad jõuavad Hispaania televaatajani

Avatud talude päeval võis näha kaameraga ka Miguel Angel Fernandezt koos abikaasa Estrellaga. Tegemist on loodusturismi filme produtseeriva firma esindajatega, kes olid Lõuna-Järvamaa koostöökogu külalisteks 20.-25. juulini. Rahvusvahelise loodusturismi arendamise koostööprojekti raames valmib viis filmi Eesti loodusest, pärandkultuurist ning vaatamisväärsustest. Valminud filme näidatakse kolme aasta jooksul Hispaania telekanalil Canal Caza y Pesca TV, millel on ca 800 000 loodushuvilist televaatajat.

_______________________________________________________________________
Pipi-Liis Siemann
porgandimüüja Haaviku talus

Avatud talude päeval oli minul ja abikaasal võimalus olla Haaviku talus sulaseks ja tüdrukuks ehk siis abistada pererahvast külaliste vastuvõtmisel ja müütada talutoodangut: värsket kartulit, peeti, porgandit. Külalised, kel oma peenramaad ei ole, ostsid rõõmuga. Mitmed inimesed olid meeldivalt üllatunud ning teavad nüüd ka edaspidi, kust köögivilja küsima minna.

Avatud talude päeva parim osa oli õhtune koosviibimine, kus kõigi taluperede liikmete nägudel oli rahulolu-kuma õnnestunud päevast! Tõeliselt vahva ettevõtmine sai teoks.
Jõeääre talus oli appi võetud ka murutraktor, mille kärus huvilised said tutvustava talutuuri teha

Noor mahlamüüja Jõeääre talus ootas kannatlikult huvilisi

Haaviku talu koogiletil pakutav oli isuäratav juba kaugeltki vaadates.

Lisaks sepatööle, hobuserautamisele, puutööle sai Lapardi talus kaeda ka vana talutehnikat.

Lapardi talus sai katsuda, mis tunne on käsikiviga vilja jahvatada.