FOTOD: Vilsandil avatakse Baltikumi ainus tänaseni säilinud paadikuur
„Meretuulte poolt räsitud 140-aastane puithoone tuli sõna otseses mõttes osadeks lahti võtta, pehkinud talaotsad plommida, kõlbmatud konstruktsioonid ja plangud välja vahetada ning uuesti püsti panna.
Kasutasime algupärast m aterjali nii palju kui võimalik - säilitasime tugeva telliskivivundamendi ning kõik vähegi kasutuskõlblikud puitkonstruktsioonid,“ kirjeldas tööde käiku paadikuuri taastanud firma OÜ Simba Invest omanik vandeadvokaat Maria Mägi, kelle eestvõttel on Vilsandi
saarel juba taastatud tsaariaegne saunahoone, millele kinnitati kultuurimälestise märgis mullustel Vilsandi päevadel.
Maria Mägi sõnul saab taastatud puhkehoonel olema mitmeid rolle, muu hulgas on seal edaspidi kavas korraldada ka kammerlikke kontserte ja tuua välja sõnalavastusi. Paadikuuri akustikat proovib avamisel esimesena Jaan Tätte. Lisaks on veepiiril seisev paadikuur erakordne platsdarm merelindude
pildistamiseks loodusfotograafidele, keda omanik, kes on ka ise Eesti ornitoloogiaühingu liige, näeb kindlasti paadikuuri tulevaste külaliste seas.
Renoveerimisprojekti autor on arhitekt Emil Urbel, tõelist meistrikätt nõudva ehitustöö tegi Saaremaa firma EBC Ehitus. Unikaalne ehitis valmis koostöös Saaremaa muinsuskaitseametiga, hindamatu oli kohaliku muinsuskaitsespetsialisti Tõnu Sepa abi. Paadikuuri märgilise tähtsusega väravat ehib punane rist nagu kolmveerand sajandit tagasi ja maalikunstnik Tiit Pääsukese maalitud ankrupaar.
Vilsandi päästejaama päästepaadi kuur valmis 1874. aastal. 19. sajandi lõpuks oli tsaarivalitsuse eestvõttel Eesti rannikul püsti pandud ligi 30 päästejaama koos paadikuuridega. 1934. aastal oli Eesti randadel kokku 28 päästejaama, millest 23 olid varustatud päästepaatidega. Vilsandi paadikuur on ainus tänaseni säilinud puidust paadikuur Eestis ja kogu Baltikumis.
Viimane paat, mida kuuris hoiti oli 10-aeruline punasest puust valmistatud päästepaat, mis oli 10, 5 meetrit pikk ja 2,8 meetrit lai. Paadil olid seespool poortide küljes hermeetilised metallist õhukastid, mis jätsid paadi pinnale isegi siis, kui see veega täitus. Paadi meeskonda kuulusid kogenud meresõitjad, keda valiti kohalike kalurite ja laevameeste seast.
Legendaarne paadimeeskonna ülem ülemöödunud sajandi lõpust ja möödunud sajandi algusest oli Jaan Teär (1854-1925).
Vilsandi viimase päästepaadi viimane teadaolev reis toimus 1944. aastal kui saarlased sellega pealetungivate punavägede eest Rootsi põgenesid. Sama paadiga lahkus kodumaalt ka kuulus kunstnik Eerik Haamer.
Hiljem andsid rootslased paadi Nõukogude võimude nõudmisel tagasi ning selle edasisest saatusest pole midagi teada. Vilsandi saare paadikuuri ümbruse ehk nn majaka-alusega on seotud ka mitmete teiste kunstnike nimed, kellest kuulsaim on Konrad Mägi. 1913. ja 1914. aasta suvel seisis tema molbert tihti just Vilsandi majaka-aluse rannas, kus valmisid Eesti kunsti ajaloo ühed õhulisimad ja värvirikkaimad maalid.
