FOTOD: Võrtsjärve lõunaosa ootab avastama nii romantikuid kui eksootika otsijaid
Vooremägi ahvatleb aardeotsijaid
Vooremäe (Puka vald) saamisloo kohta räägib legend, et kord muistsel ajal ehitanud mäe ja lossi kaupmees Andres Voore, kes laevadega kauplemas käinud. Kord piiranud vaenlased lossi sisse, kõik varandus jäi peidikutesse, aga peremees ise pääsenud väikese paadiga põgenema. Lossi olemasolu kohta annavad tunnistust leitud tellisetükid ja esemekillud. Kuna ametlikke arheoloogilise kaevamisi Vooremäel pole olnud, peamegi hetkel vaid legendidega piirduma. Mitmete aardeotsijate katsed varandust leida on luhtunud, samas on nad kultuurikihte kahjustanud. Arheoloogide sõnul meenutab Vooremägi Ida-Leedu 12-13.sajandi linnuseid. Arvatav linnus asus põhja-lõunasuunalisel väga olulisel liiklusteel.
Tänapäeval saab Vooremäel luksuslikus vaikuses puhata. Maanteelt juhib puhkekoha ja vaatamisväärsuse juurde silt, Rõngu poolt sõites umbes 2 km enne Pikasilla silda. Sõidad läbi metsatuka, möödud paarist talust ning oledki kohal. Kaunikesti suurel alal saab piknikku pidada, istumiseks on mitu lauda koos pinkidega. Paadiga tulijaid ootab korralik paadisild. Vooremäe uhkuseks on põlispuud, eraldatus ning imeline vaade Võrtsjärvele. Pärnade õitsemise ajal täidab kogu ala magus lõhn.
21.07.2013 toimub Vooremäel simman Puka taidlejate ja Rõngu puhkpilli korraldusel.
Esinevad Rõngu pasunakoor ja Rõngu kapell. Avatud kohvik.
Pikasilla puhkeala - romantilisteks meeleoludeks loodud
Rahvasuus jätkuvalt staadioniks kutsutav Pikasilla puhkeala (Põdrala vald) plats mahutas kolhoosiajal mitmeid Võrtsjärve mängude spordivõistlusi. Praegu moodustavad kämpingud, peamaja, ujumiskoht ning pikk paadisild Pikasilla puhkeala. Läheduses asuv laululava täiendab puhkeala võimalusi.
Suur ja avar plats võimaldab paljudel puhkajatel üksteist segamata lõõgastuda, ujuda, päevitada, kala püüda. Korrastatud on puhkeala juurdepääsutee, jalgrajad ning parkla, samuti staadioni ringrada. Puhkealale on ehitatud infokeskus, paadisadam ja telkimisala juurde olmehoone ning neid teenindav puurkaev.
Kiitma peab ujumiskoha mugavust, ligipääsetavust ning kahte läheduses asuvat võimalust toiduvarusid täiendada - Pikasilla kauplust ning tankla-kohvikut. Pikasilla pedastik annab silmad ette nii mõnelegi pargile, seda oma võimaste mändide kui ka liivaste teeradade tõttu. Rahvasuus nimetatakse läbi metsa kulgevat rada oma romantilise meeleolu tõttu ka Õhkamiste alleeks. Jalutaja võib leida mustikaid, maasikaid ja mõne seene.
Puhkealale viitab teeviit Pikasilla bussipeatuse juurest.
Suislepa puhkeala uus matkarada tekitab eksootilise tunde
Suislepa küla (Tarvastu vald) on hea näide külaliikumise edukusest. Suislepast Võrtsjärveni on jõge mööda veel umbes seitse kilomeetrit. Õhne jõe ääres asuvas külas renoveeritakse vana veskit, külalist juhatavad uhked sildid ja silma paitavad korrastatud aiad.
Mõisas asuvast koolist möödudes jõuab kena suvituskohani. Jõekaldal saab päevitada, väga mugavat ujumiskohta pole, aga soovi korral leiab kohalike sissetallatud raja, kust ennast vette kasta. Kõige põnevam on uus matkarada, mis viib läbi metsa, tutvustades mõne infosildiga ka loodust. Eriliseks teeb laudraja see, et ilma selleta metsas kõndida ei saaks - tegemist on liiga märja alaga. Veest sirguvad puud annavad muinasjutulise ja eksootilise tunde.
Matkaraja algus pole selgelt tähistatud, kuid rada algab metsa servast ja on leitav. Pikkuseks umbes üks kilomeeter, tänu millele sobib rada ka väikelastega läbimiseks. Ehitajad lubavad, et osavamad saavad raja läbitud ka jalgratta või lapsevankriga. Legendi järgi armastas just sellel teel jalutada kunagine kohalik mõisnik.
Igal suvel juuni lõpus toimub Suislepa paadipäev.
Kivilõppe küla matkarajal pakuvad meelelahutust vahvad kujud
Kivilõppele (Tarvastu vald) saab, kui maanteelt keerata Soe küla juurest ära paremale. Kui jõuate Kivilõppeni, tuleb keerata majade vahele vasakule ning vaikselt vurades leiate parkla ja matkarada sildid. Kivilõppe matkarada pole väga lihtne leida, sest majad asuvad üsna lähestikku, tegemist pole tänavkülaga, pigem võiks öelda, et elatakse kobaras koos.
Matkarada pole pikk, kuid puhkajale pakuvad meelelahutust vahvad kujud ja vihjed vanapaganale. Korrastatud piknikukohas saab aega veeta ja telkida. Vaade järvele ei ole väga avar, läbi roostiku on rajatud lai kanal. Ujumine on võimalik, kuid kanali servad on veidi rohtu kasvanud ja põhi pole hooldatud.
Puhkekoht asub üsna elumajade lähedal, puhkajaid tervitavad kohalikud koerad.
Paadiomanikele teeb kindlasti rõõmu, et paadi veeskamiseks on lubatud sõita järve äärde ja alles siis tuleb viia auto parklasse.
Kivilõppe rändrahnud olevat saanud vee piirile Kalevipoja ja Vanapagana jõukatsumisest, kes mõlemad lennutanud need siia teiselt poolt Võrtsjärve. Seega oli kivide õhulend kaheksa kilomeetrit pikk. Eks rahva meelest võitnud jõukatsumise ikka Kalevipoeg, kuid tegelikult asuvad kivid päris lähestikku. Kalevipoja rändrahnu ümbermõõt on 11,8 ja kõrgus 2,4 meetrit.
Kivilõppel asub Võrtsjärve Kalakaitsekordon ja kaks sadamakohta. Keskkonnainspektsiooni hallatav Kivilõppe sadam suudab vastu võtta suuremaid laevu; vallale kuuluvat Ivanovi kanalit kasutavad harrastuskalurid ja jahiomanikud.
Tarvastu poldri puhkeala - järveäärne idüll asulatest eemal
Maanteelt juhib teeviit poldrile ja seda on kerge leida.
Tarvastu polder (Tarvastu vald) asub võrreldes eelmiste puhkekohtadega, asulatest kõige kaugemal.
Viltuvajunud vaatetorni ronida ei tohi, küll aga avaneb järvele suurepärane vaade kaldalt.
Ka ujumiseks on head võimalused.
Looduses puhkaja saab telkida, olemas on ka laud-pingid ning lõkkekoht. Paati saab vette laste ning auto jääb silma alla - parkla asub puhkekohas. Tarvastu poldrile saab puhkama minna mitme perega, alale mahub mitu telki. Avara vaatega muuli lõpust saab teha kauneid fotosid järvest.
Tarvastu jõe puhkeala meenutab paisjärve, sillakeste ja kärestikuga mõisa-ala
Väga maaliline puhkeala on rajatud Mustla lähedale (Tarvastu vald). Mustla asub Viljandi-Rõngu maanteel 25.kilomeetril. Omal ajal ka linn olnud Mustla on Tarvastu valla keskuseks. Seega pole vaja imestada, et kohata võib mõlemat nime. Vanasti olid olemas nii Mustla alev kui ka Tarvastu mõis. Tänapäeval on Tarvastu küla ja Mustla alevik ning Tarvastu vald.
Puhkealana on tegemist on kauni, veidi mõisa-ala meenutava Tarvastu jõele rajatud paisjärve, sillakeste ja väikese kärestikuga. Siin jätkub ruumi nii ujumiseks, grillimiseks kui ka kalapüügiks. Tegemist on uue rajatisega, sest google.maps näitab veel ehitustandrit. Kindlasti saab puhkealal teha romantilisi fotosid.
Lähedalasuvas Tarvastu kirikus toimub aegajalt kontserte, üles tasub otsida ordulinnuse varemete jäänukid ja imetleda kunagise mõisapargi puid.
