Georg Pelisaar: oleme Kagu-Eesti võimekaim omavalitsus
Võimekuse hindamisel arvestatakse erinevaid näitajaid, meie inimesed peaksid kindlasti rahul olema sellega, et Põlva linn on avalike teenuste poolest riigi parim.
See näitab, et meie linnas on kõik vajalik olemas - koolid, lasteaiad, huvikoolid, haigla, ujula, sportimise ja kultuuritarbimise võimalused, sotsiaaltoetused, toetused lastele, peredele, aga ka korteriühistutele. Ühe elaniku kohta on Põlvas kõige rohkem kultuuri- ja spordirajatiste, aga isegi kaubanduspinda. Mõistagi on see eelarvele piisav koorem, mistõttu nende teenuste laiendamine pole ka lähiaastatel võimalik. Mille üle võime aga veel Põlvas uhked olla?
Tänu ettevõtjatele oleme kohaliku majanduse võrdluses tublil 20. kohal. Selles osas mõõdetakse kohalike majandusüksuste ja tööealiste elanike suhet ning olemasolevate töökohtade arvu. Arvesse võetakse ka töökoha keskmist palka makstud sotsiaalmaksu kaudu.
Mõneti üllatab, et hoolimata eelmise aasta kehvast eelarvelaekumisest oleme siiski suutnud finantsvõimekust kajastavas tabelis säilitada väga tugeva 17. positsiooni ja olla seal linnadest esimene.
Võib vaid järeldada, et teistel läheb veel kehvemini. Kindlasti on siin põhjuseks meie tagasihoidlik laenukoormus ja kokkuhoidlik majandamine. Siinkohal tänan kõiki oma kolleege linnavalitsusest ja linnavolikogu, samuti linnaasutuste juhte, kes on vastutustundlikult teinud otsuseid ja neid ka ellu viinud.
Tagasihoidlik on meie positsioon rahvastiku osas, kus oleme 55. kohal. Siin võetakse arvesse elanike arv ning ülalpeetavate (laste ja vanurite) suhe tööealiste (15-64 aastaste) arvu. Samuti arvestatakse potentsiaalset elanike juurdekasvu ja selleks jagatakse 15-49 aastaste naiste arv elanike üldarvuga.
Kõige kehvemal, 79. kohal on Põlva linn elanike heaolu poolest. Tõsi, Kagu-Eestis on meist eespool, 56. kohal vaid Otepää vald. Heaolu osas võetakse arvesse keskmised tulud elaniku kohta, töötute osakaal tööealistest ning toimetulekutoetuste maht elaniku kohta.
Küllap mõistate, et viimaseid näitajaid on meil üsna raske parandada, sest siin sõltub vägagi palju riigivalitsuse poliitikast. Mõõdetud ajaperioodi ehk nelja viimase aastaga on Kagu-Eesti elanike arv tuhandete inimeste võrra kahanenud. Põlva linna sündide arv ületab ka tänavu surmasid, ometi on meie elanikke jäänud ligi 70 vähemaks. Üle poolesaja noore on Põlvast lahkunud välismaale. Põlva linn Kagu- Eesti edukaima omavalitsusena on püüdnud teha kõik, et luua ja hoida igati inimsõbralikku elukeskkonda ning investeerida ka tööstuspargi (KEK-i piirkonna) taristusse, et luua võimalusi uute ettevõtete tekkeks. Kas see ka tegelikkuses ahvatleb uusi firmasid Põlvasse, saame ilmselt näha juba lähiaastatel. Üks on selge - kui uusi kaasaegseid töökohti Põlvasse ei teki, lahkuvad noored jätkuvalt ja siis on küll vajalik, aga samas võimatu ka linnal jätkata sama hea teenustepaketi ning tasakaalus eelarvega.
