Kõik valimislubadused on tähtsad ja tuleb ellu viia. Nagu oleme öelnud, ühtegi allasutust ei kaotata: jäävad kõik koolid, lasteaiad, rahvamajad, raamatukogud. Suuri muudatusi seega ei tule.

Üks teema on küll Parksepa kooli areng. Siin aga oleme seotud kogu maakonna haridusvõrguga. Näis, kuidas hakkab Võrus tööle riigigümnaasium. Selle järgi tuleb ka Parksepa koolil oma elu korraldada. Laste arvu mõttes tulevad nüüd stabiilsed aastad, järsku kahanemist ei ole ette näha.

Euroopa Liidu uue eelarveperioodi toetussummade suuruse kohta ei ole meil veel selgust, samuti ei tea, milleks toetust antakse. See on järgmisel aastal oluline valdkond, mis enesele selgeks teha, et rahataotlemiseks valmistuda.

Kui investeeringutest kõnelda, siis võimalused saavad selgeks, kui on teada selle aasta eelarve vaba jääk. Plaanis on uuel aastal Parksepa lasteaia elektrisüsteem välja vahetada ning Väimela lasteaias ühe rühma ruumid otsast lõpuni renoveerida. Need tööd saab ette võtta suvevaheajal.

Aiandipiirkondade elanike suur ootus on välisvalgustuse rajamine. Kus kanalisatsioonija veetorustikud on pandud, seal on see töö ka õigustatud. Kosel ja Meegomäel jõuame uuel aastal ilmselt projekteerimist alustada. Ehk on võimalik ka projektiraha taotleda, ELi eelmisel eelarveperioodil ei olnud selleks küll ühtegi meedet.

Milliseks kujuneb 2014. aasta eelarve?

Võrumaa omavalitsused sõltuvad riigi tasandusfondist ja see ei suurene. On olnud neli aastat sama suur.

Küll prognoosime tulumaksu laekumise kasvu viis protsenti. Eelmisel aastal tõstsime valla allasutuste töötajate palku viis protsenti, mis oli tegelikult tulekustutamine. Allasutuste palgafond tõuseb ka tuleval aastal viis protsenti ja see peaks aitama üle hulga aja inflatsiooni tõusu ületada.

2014. aastal on kavas juurde palgata ka üks sotsiaaltöötaja, kes käib kodus inimesi aitamas. Kui suure koormusega ta tööle asub, seda veel selgitame.

Võru vallal ei ole oma hooldekodu. Kas selles valdkonnas on plaanis investeeringuid teha?

Kui on võimalik siin euroliidu raha kasutada, siis seda kindlasti kaalume. Hädasundi praegu ei ole, et peaks tingimata oma hooldekodu rajama. Kohti praegu leiab, aga inimesed on küll laiali väga paljudes hooldekodudes, ka väljaspool Võrumaad. Teenuse kvaliteet ja hind on üsna ühesugused igal pool. Kokkuhoidu siin oma hooldekodu puhul ei tuleks.

Mis saab haldusreformist? Kas Võru vallal on plaanis mõne omavalitsusega liituda?

Kui on võimalik mitte kellegagi ühineda, siis me seda kasutame, sest me ei näe, et liitumine oleks Võru vallale kuidagi kasulik. Kui riik siiski kohustab liituma, siis meil pole alternatiive: meie partner saab olla vaid Võru linn, kõigi teistega on meil koostöösidemed nõrgemad. Võru linnaga aga on meil ühine noortekeskus ja jäätmekeskus, lisaks on olnud muud projektipõhist koostööd: EestiLäti projekt, töötute koolitus jms. Vald ostab linnalt huviharidusja lasteaiateenust jne. Uue linnavalitsusega on ilmselt võimalik veel koostööd parandada.

Pruudiks-peigmeheks ei tasu meil end aga ise pakkuda. Kui liitumine toimub, siis algab jõujoonte muutumine juba volikogu tasemel. Seal on linnast valitud liikmete ülekaal ja investeeringud kalduvad ka linna kasuks.

Mõnel väiksel vallal on ehk tõesti probleemiks, et ei leia head projektijuhti või arendusspetsialisti, aga meil sellist muret ka pole.

Üks hiljutine sõltumatu uuring, mille linn tellis, näitas samuti, et erilist efekti Võru linna ja valla ühendamine ei anna. Küsitluse järgi ei pidanud ka linnaelanikud seda vajalikuks.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler on öelnud, et aasta pärast küsib riik omavalitsustelt ühinemise kohta uuesti ja kui otsust ei ole, teeb ise valiku, keda liita. See sünnib kindlasti enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi.

Kui luuakse väga suured omavalitsused, siis on kõige suuremad kaotajad tõenäoliselt need, kes jäävad keskusest kaugele, aga vajavad eluga toimetulekul omavalitsuse abi. Misso või Meremäe elaniku pärast Võrus vaevalt südant valutatakse - käsuliin läheb väga pikaks. Juhtimiskuludelt saab suurte omavalitsuste puhul muidugi kokkuhoiu.