Gerdruta kabeli korrashoidmine pakub vanaprouale tegevust

 (1)
<div>Gerdruta kabeli korrashoidmine pakub vanaprouale tegevust</div>
Tänu Maimo Mirkale on Gerdruta kirik-kabel tõeline vaatamisväärsus.Foto: Helme Kihelkonnaleht

Põdrala vallas asub Gerdruta kirik-kabel, mis on pika ajalooga hoone ja on nüüd kordatehtult seisnud kuraditosin aastat. Kabelit hoiab korras kohalik naine Maimo Mirka. Mirka rääkis, et kui kabelit hakati korda tegema, siis vallavanem küsis, kas ta oleks nõus seda korras hoidma.

„Ma siis mõtlesin, et miks ka mitte. See on ju mu kodule nii lähedal,“ lausus Mirka. Naine sõnas, et kuigi ta on nüüd selle töö peal olnud juba 13 aastat, siis tüdimust veel tekkinud ei ole. „Siin käib pidevalt inimesi ja tore on nendega juttu ajada.“ Naine tunnistas, et suvel käib rahvast rohkem, sest siis korraldatakse igasuguseid ekskursioone. Aga talvel pole eriti külalisi, sest kabelis on külm.

Mirka ütles, et alates aprillist algab tema jaoks suurem töö. Naine rääkis ka, et kabelis toimuvad jumalateenistused. Lisaks sellele saab pidada pulmi, ristimisi ning omakseid manalateele saata. Ta sõnas, et lapsi on ristitud küll, aga pulmi peetud pole. Ühed noored olevat käinud kabelit vaatamas, aga arvasid, et jääb natuke väikseks. Hoonesse mahub Mirka sõnul paarkümmend inimest kindlasti.

Kabel varalahkunud tütre auks

Mirka jäi tagasihoidlikuks ja tõdes, et tema töö just kuigi raske pole. „Sügisel küll, sest kabel on metsa sees ja siis on ümbruses palju lehtede riisumist. Ja talvel on vaja lund lükata. Aga ma ei kurda, sest mulle väga meeldib see töö ja ma käin igal hommikul kabelit vaatamas. Täitsa hea vaheldus vanainimesele,“ tunnistas ta.

Põdrala vallas asuv Gerdruta kirik-kabel on pika ajalooga hoone.1777. aastal rajas mõisaproua Gerdruta von Stryk Riidaja pargi põhjaosasse perekonna matmispaiga ning kabeli. Kabel sai ehitatud tema varalahkunud tütrele Louise Hedvigile. Kabeli ümber rajati mõisapere kalmistu. Praegune kabel on pärit 1864.aastast. 20. sajandil jäi kabel hooletusse ja see restaureeriti 20. sajandi lõpul. Kabelisse on maetud kümme ja kabeliaeda 27 Strykkide suguvõsa liiget. Von Strykkide pere taastas hoone ja 25.augustil 2001. aastal avati aastaid varemetes seisnud kabel uuesti ning pühitseti EELK peapiiskopi Jaan Kiiviti poolt Gerdruta kabel-kirikuks, mida nüüd pühakoja ning kontserdipaigana kasutatakse.

Kui kirikut polnud, siis pidid Riidaja inimesed käima jumalateenistusel kaugemal, kas Helme või Tarvastu kirikus. Nüüd aga ei tule kodunt kaugele minna.

Viljandis elavad sugulased külastavad kabelit tihti

Kui kabel taasavati 2001. aastal, siis avamisel viibis 27 von Strykkide suguvõsa liiget. Üsna tihti pidavat kabelit külastama Eestis elav von Strykkide abielupaar, kes elab Viljandis. Teiseds ugulased elavad kaugemal.

Kabeli taastamistööd algasid juba1996. aastal. Siis leiti seinte vahele maetud inimeste jäänuseid. Teiste hulgas oli ka ühe tähelepanuväärselt kõrge eani elanud naise kolp. Uurimistöö tegija on veendunud, et see kuulub Gerdruta von Strykile, kes ei tulnud perekonda mitte sünnijärgselt, vaid abielu kaudu.

Gerdruta sündis Saaremaal 1718.aastal. Tema ja ta mees Andreas Wilhelmi said kuus last. Paraku juhtus aga nii, et Gerdruta jäi noorelt leseks. Gerdruta ajal valmis mõisa praeguseni säilinud barokkstiilis peahoone ja rajati Rilli karjamõis. Gerdruta pidas elu lõpuni lesepõlve. Ta suri 80 aastasena.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare