Kadrina puhul me peame rääkima kolmest projektist, mis kõik on paralleelselt töös. Esimesena nimetaksin Kadrina veemajanduse projekti. Tänaseks (s.o 14. novembriks -toim.) päevaks on sellest teostatud 80 %. Eelmisel sügisel käis mõõdistamine, talvel projekteeriti ja kevadel läks ehitamiseks. Peatöövõtja on Nordecon AS, allettevõtja Arco Ehitus OÜ. Viimane tegi ka kogu põhitöö.

Meie eesmärgiks oli rekonstrueerida reoveepuhasti, sest kehtima hakkavad karmimad nõuded reovee puhastamisel ning puhasti tõhusust tuli suurendada. Rekonstrueeriti ka vee- ja kanalisatsiooni torustik, seda küll osaliselt. Uuendati kõige viletsamas seisus olnud torustik. Ehitamisel on kolm veetöötlusjaama. Praeguseks on kaks neist valmis ehitatud, kolmandat (asub raamatukogu kõrval) veel ehitatakse. Nende jaamadega seoses on rekonstrueeritud puurkaevud, mis asuvad Tehnika tänaval, Juurdepääsu tänaval ja Viru tänaval. Tegevusplaan sai kavandatud nii, et saaks vett hakata töötlema. Maa seest tulevat vett töödeldakse nii, et see vastaks kõigile nõutud normidele. Sinna juurde ehitati ka mahutid, mis tähendab, et süsteem muudeti kaheastmeliseks, et katta tippkoormusi mahutites oleva puhta veega. Tehnoloogia on varasemaga võrreldes läinud tükk maad keerulisemaks. Juhtimise tase on hoopis teine, sellega kaasneb elektrienergia kulu kasv. Lähikuud annavad meile täpsema ülevaate, kui palju energia tarbimine on muutunud. Ka edaspidi tarbitava vee kvaliteedist peaks aru saama, et vee kvaliteet on oluliselt paranenud - veest on eraldatud raud, süsihappegaas, mangaan ja väävelvesinik.

Teiseks suuremahuliseks tööks oli soojustrasside uuendamine. Kuidas on tööd kulgenud?

Selle tööga me alustasime juunikuus. Enne seda käis muidugi trasside projekteerimine. Nüüdseks on need tööd praktiliselt lõpetatud. Me võinuks kütma asuda juba 15. septembril, vesi juba voolas torudes, kuid tööde lõpetamine, ka haljastus- ja tagasitäitetööd läksid kaks kuud sellest ajast üle. Selle töö käigus vahetati välja amortiseerunud soojustorustikud katlamaja juurest kuni Konsumi poeni ning boilerijaamast (vanast katlamajast) kuni Tehnika tänava majaderea lõpuni ja Nooruse tänava alguseni, Kokku rekonstrueeriti pool torustikest. Seda projekti rahastati KIKi poolt ning AS Kadrina Soojuse omaosalus oli 55 %. Selle tarbeks võttis ettevõte laenu, mis tuleb tagasi maksta 10 aasta jooksul. Trasside ehitusel muutus olukord eriti keeruliseks, sest suve lõpul sadas väga palju, kuid OÜ Magma sai töödega kenasti hakkama.

Meil oleks nagu vajadus jätkata torude väljavahetamist, sest pool torustikest on veel vanad, aga me peame talvel välja arvestama, kui palju me uute torustikega soojust reaalselt kokku hoiame. Meile on ette antud KIKi nõue, et vähemalt 10 % peame uute torude pealt soojust kokku hoidma. Kui me seda ei tee või ei suuda kokku hoida, siis oleme kohustatud ehituse raha tagasi maksma. Soojustrassidesse investeerimine on väga kallis väljaminek, nende tasuvusaeg ilma abita on 30-40 aastat.

Kolmas hange, mis meil käsil, on valla veemajandusprojekt. Mida selle edenemise ja plaanide kohta võiks öelda?

See projekt on alles üsna algstaadiumis. Hange on küll tehtud, käib selle hindamine. Üks on meile selge - tööd on viimasel ajal tublisti kallinenud. Lähitulevikus tuleb vastu võtta otsus: kuidas edasi minna?

Kadrina valla veemajandusprojekt (hange) käsitleb väikekülasid ja nende veemajandust.

Uute veesüsteemide rajamine on langenud just perioodi, mil ehitushinnad kõige kõrgemad. Kadrina valla praegune ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteem toimib järgmistes külades: Viitna, Vohnja, Kihlevere, Ridaküla ja Hulja. Neist viimases on probleemid kõige suuremad. Nende objektide rahastamine KIKi poolt on tükk aega tagasi juba otsustatud; raha tuleb ühtekuuluvusfondist. Hange on jagatud kuude ossa. Kas hinnatõus sunnib ka midagi plaanidest välja jätma või saame raha juurde, see kõik selgub lähikuudel. Aga soov on projektiga ikka algust teha.

Neeruti külas arendasime välja veevärgi: ehitati uus puurkaev, veetöötlusjaam ning vahetati välja torustikud. See töö tehti ära möödaläinud suvel.

Sedalaadi tööd on ju hooajalised?

Kui tuleb karm talv nagu oli mullu, muutuks ehitamine väga raskeks. Kõige parem on ehitada ikka suvel. Tuleb ju teha ka betoneerimist, torud paika panna. Paljusid töid alla -15° pakasega teha ei tohigi.

Kadrinas on siis suur töö tehtud?

Eks me peame Kadrina inimeste ees ka vabandama, et kaevetööde aeg sattus vihmaperioodi sisse ning pori ujutas üle käidavad kohad. Aga me ei tee neid torustikke enda jaoks, need on ikkagi selleks, et teenindada meie inimesi ja parandada teenuste kvaliteeti.

Ka tööde tehnoloogia võis kõrvalseisjale vahel naljakas tunduda, sest vee ja kanalisatsioonining soojatorud jooksevad paiguti paralleelselt, kuid nende paigaldamise tehnoloogia, seega ka tööde tegemise ajakulu on erinev, trassid seisid kaua avatult jne. Ligi kolm kuud vältasid tööd Viitna teel, kus nõuti isevoolu kanalisatsioonitoru paigaldamist kinnisel meetodil st tee alt läbi. Selle teostamine aga polnud lihtne, aeg aga jooksis.

Jah, põhitöö on tehtud, novembri lõpuks peaksid kõik kaevetööd lõppema. Jõuluks peaksid veepuhastusjaamad tööle hakkama.

Kuidas muutuvad hinnad, mida inimesed peavad hakkama vee- ja kanalisatsiooni teenuse eest tulevikus maksma?

Selge on see, et hinnad peavad muutuma. Juba projekti taotluse faasis tuli meil nõustuda sellega, et tariifi d peavad muutuma. Kõik need tööd nõuavad raha, suuri summasid. Kuigi riik ja Euroopa Liit meid abistavad, siis ka sinna juurde makstava omaosaluse katmine võib probleeme tekitada. Kokkuvõttes peab lõpptarbija hakkama maksma rohkem kui seni.

Milline võiks see tariifide kasvuprotsent olla?

Me pole praegu tahtnud selle tariifi küsimusega tegeleda sellepärast, et meil oleks enne vaja teada reaalseid kulusid, et minna siis hinda kinnitama konkurentsiametisse. Sinna tuleb minna ikka siis, kui tegelikud kulud on välja arvutatud. Me ei saa sinna minna plaaniliste kuludega. Alles siis selguvad tegelikud tariifi d ehk nende määrad.