Lastega räägitakse terve päeva jooksul ainult kohalikus keeles. Meil on selleks keeleks oma põline keel - võro kiil. Kohalik keel on oluline omakultuuri kandja ning seetõttu on selle edasiandmine lastele suure tähtsusega. Haanimaa keelepesä üks eesmärke on see, et kogukonna lastel oleks võimalik õppida omakeelses keskkonnas kohalikke tavasid ja kombeid, töövõtteid ja käsitööoskusi. Lisaks keelele tähtsustame loodust, aastaringiga seotud tähtpäevi ja kogukonna väärtusi. Laste erinevast vanusest ja vähesest arvust tulenevalt on keelepesä justkui peremudel, kus keele- ja kogemusõpe toimub kõigi osalejate vahel. Lähedane suhe nii õpetajate kui ka kaaslastega loob turvalise keskkonna ning julgustab tundma uhkust oma päritolu ja keele üle. Keelepesäs käivate laste kaudu kandub oma keele kõnelemise soov ja julgus edasi lähedastele ja ka laiemale kogukonnale.

Mitte algusest peale ei ole keelepesä Haanja rahvamajas tegutsenud. Aastatel 2009-2012 toimetas see Võro instituudi juures ja alates 2013. aasta kevadest on toimunud keelepesä PRIA projekti toetusel keelepesä jaoks renoveeritud ruumides Haanja rahvamajas.

2011. aasta kevadel kasvas Haani keelepesäst välja suurem projekt - rändkeelepesä, mis hõlmab vähemalt ühte lasteaeda igas Vana Võromaa kihelkonnas. Ränkeelepesä projekti veab Võro instituut. Keelepesä on praegu jõudnud punkti, kus tuleb otsustada, kuidas edasi minna.

Lapsevanemate huvi keelepesä vastu on olemas, oleme kohapuuduse tõttu pidanud mõnele vanemale ära ütlema. Samas läheb kolm praegust keelepesä last 2014. aasta sügisel kooli. Juttu on olnud sellestki, et keelepesä võiks tegutseda viiel päeval nädalas, teisalt ei ole meil aimu, kas viiepäevaseks töönädalaks on piisavalt lapsi. Et me teaksime paremini, kui palju on neid lapsevanemaid, kes sooviksid oma lapsi keelepessä tuua, ja kuidas üldse edasi minna, siis huvilised võiksid endast märku anda Kärt Salumetsale kas telefonil 5399 8609 või e-posti teel kartsalumets@gmail.com.

Artikkel on valminud keelepesä lapsevanemate koostööna.