Kodanike avaldus Haapsalu linnavalitsusele,  23.detsembril 2014

Lähtume käeolevas kirjas 13.09.2012  juba väljakujunenud seisukohtadest, milleks oli see, et antud krundil olevad majad ei tohi olla kõrgemad kui kaks korrust, kuna tegemist on aedlinnaku rajooniga ja mis peaks kokku sobima ka Haapsalu Raudtee jaama miljööväärtuse säilimisega.  Viiekordsete majade ehitamine seda kindlasti ei ole. Seitsme viiekordse maja ehitamine antud regiooni alandab oluliselt loodud aedlinnaku miljööväärtust ja kinnisvara hindu.

Endiselt oleme seisukohal, et tehnokraatliku hoonestuse ehitamine aedlinnaku rajooni on sobimatu. Samuti on sobimatu ehitada aedlinnakusse tehnokraatliku lähenemisega hoonete ehitamine, mis täidaksid vaid magala funktsioone. Millise arhitektuurilise lahendusega hooned detailplaneeringule tulevad on seniajani ebaselge.

Samuti tegime ettepaneku suurendada antud detailplaneeringus laste mänguväljakute ala. Probleem on detailplaneeringus seniajani tähelepanuta.

Me ei näe vajadust Haapsalus järjekordse ostukeskuse järele sest kaubanduspindade kasv ja samaaegne rahvastiku vähenemine toob endaga kaasa hindade tõusu, sest rahvas peab läbi toodete hinna selle ostukeskuse kinni maksma. Kui  rahvas peab selle kinni maksma siis peaks olema lahendatud ka töökohtade probleem. Tööstushoonete või muude töökohtade loomisega seonduv hoonestus antud detailplaneeringus puudub. Järjekordse ostukeskuse valmimine toob aga rahvusvaheliste uuringute andmetel kaasa kuni 250 töökoha kadumise tarneahelas ja soodustab regionaalse kapitali väljavedu, mis omakorda toob kaasa vaesumise ja ääremaastumise süvenemise ja seega ei aita detailplaneering kaasa tööhõive kasvule ja ääremaastumise süvendamise peatamisele.

Detailplaneeringul on senimaani lahenduseta sadevete äravoolu probleem, mis puudutab eriti Tedre tänava ja Kiltsi tee kinnistuid. Lahendusena pakuti arutelukoosolekutel, et peaks kaevama kraavi mööda Naftabaasi Tedre tänava poolset külge ja ühendada kraav Räägu tänaval oleva kraaviga. Kraavi kasuks otsustati põhjusel, et seda on kerge kontrollida ja hooldada. Samuti peaks kraav ühendama Räägu 12 paiknevaid sadevete äravoolukraave ja ühendama need mööda Räägi 11 aia äärt detailplaneeringus määratletud kraavidega.  Räägu 11 ja 12 vaheline ala võiks seega samuti olla planeerigu ala, mis aitaks kaasa sadevete äravooluprobleemi lahendamisele.    

Lähtuvalt kaasamise headest tavadest paluti 13.09.2012  olevas kirjas teavitada muudatustest kõiki Räägu ja Tiigi tänava elanikke. Kahjuks peame kinnitama, et seda tehtud ei ole. Kiltsi teel olevate korteriühistute esimehed ja liikmed pole detailplaneeringu algatamisega seonduvatest muutustest kuulnudki ja seega peame nentima euroopalike kaasamise heade tavade rikkumist.

13.09.2012  tõid inimesed välja ka mure, et detailplaneering võib tuua kaasa liikluskoormise kasvu Tiigi ja Räägu tänava osas. Selgusetuks jääb see, kuidas seda planeeritakse lahendada kui 2014 aasta planeering pole muutusi kaasa toonud.

Detailplaneering jätab vastuseta küsimuse, kuidas lahendatakse Haapsalu-Rohuküla raudteesõlm. Haapsalu raudtee taastamise teabepäeval toodi välja joonised, et raudtee peaks läbima just seda regiooni kuhu praegu on peale planeeritud viiekordsed majad.  Seega ei toeta antud detailplaneering Haapsalu-Rohuküla raudtee valmimist ja seab kahtluse alla vastava tahte olemasolu.

Lähtuvalt eelnevast pole 13.09.2012  väljatoodud muutus 2014 aasta detailplaneeringusse sisse viidud ja seega me ei saa nendega nõustuda.

Eelnevale lisandub veel asjaolu, et rahvusvahelised teadusuuringud kinnitavad, et kõrghoonestusega linnakeskkond programmeerib inimese psüühikatüüpi ja kultuurilist käitumist, tõstes seega julgeolekuriske nii geneetilisel, psühholoogilises, sotsiaalses kui majanduslikus mõistes. - ülevaade The Human Scale - https://vk.com/wall-6383366_804 Lisaks eelnevale kasvab detailplaneeringus kajastatud linnakeskkonna rajamisega stressifaktor, mis on haigestumise ja psüühiliste häirete peamine põhjus. Seega toob pragune detailplaneering kaasa inimeste terviseriskide kasvu, mis on üks osa julgeolekuriskist ja vastuolus NATO julgeoleku laias käsitluses kehtestatud põhimõtetega -  https://www.youtube.com/watch?v=LeZhy9QmdH4 Samas ei lange kõrghoonestus kokku kaasaegse linnaplaneeringuga, sest linnastumise peamiseks põhjuseks oli industriaalajastule kohaste suurte tööstuste teenindamine, mida Läänemaal enam ei ole ega ilmselt ka tule. Seega kõrghoonestuse planeerimine aedlinna  on vastuolus rohelinnade, ning Eestile sobiva rohemajanduse põhimõtetega ja on industriaalajastust pärit mõttelaad, mis ei lähe kokku kaasaegse infoühiskonna põhimõtetega. Linnakodanikena ei taha me, et meie linna arendataks ja planeeritaks aegunud põhimõtete alusel. Ilmselt pole detailplaneeringu arhitekt kursis ka kaasaegse isemajandava aedlinnaku põhimõtetega, mis pakuks energeetilise ja toidujulgeoleku probleemide lahendamist https://www.youtube.com/watch?v=YMuJLVmeZBU Orania (Orania: Nowhere Else) Madalasustusega planeet inglise keeles http://vimeo.com/39576846. Kokkuvõtvalt on detailplaneeringus kajastatud mõttelaad pärit eelmisest sajandist ning on vastuolus kaasaegse infoühiskonnale sobiva linna  või asumiplaneeringu põhimõtetega. Veelgi enam neid arengupõhimõtteid pole kohalikule rahvale isegi tutvustatud. See on aga omakorda arenguvõimaluste varjamine, mis ei ole kohane õigusriigile ja kooskõlas euroopalike kaasamise heade tavadega.

Samas ei ole meie elamurajooni elanikud arvestanud sellega, et antud linnaosa miljööväärtus aedlinnakuna võib muutuda Lasnamäe sarnase kivilinna osaks. Me ei ole enda kinnisvara ehitamisel või ostmisel arvestanud sellega, et peame elama tulevase Lasnamäe veerel, seega on detailplaneering kohatu.


Haapsalu linnavalitsuse kommentaar 

Tõnu Parbus, Haapsalu linna avalike suhete spetsialist

Haapsalu linn on Kiltsi tee 1a. 3, 3b kinnistute lähiala detailplaneeringut menetlenud korrektselt ning seadusest tulenevalt. Detailplaneeringu avalikustamise perioodil ei esitatud linnavalitsusele planeeringu kohta kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid. Planeering kehtestati 7.01.20

Planeeritav ala Kiltsi tee 3 on endise naftabaasi territoorium, kus praegu asub töötav bensiinijaam, ülejäänud maa-ala on kasutuseta ja seal asuvad endise naftabaasi amortiseerunud hooned ja rajatised. Kiltsi tee 1a kinnistu on hoonestamata. Detailplaneering on koostatud vastavuses Haapsalu üldplaneeringuga, mis käsitleb planeeritavat ala uue arenduspiirkonna. Lubatud on sega hoonestus, erinevad kasutusotstarbed  (elamu- , äri-, asutustemaa). Ala asub Kiltsi tee ja Jaama oja vahelisel alal, ühest küljes piirneb väikeelamukruntidega, kuid elamukruntide lähedusse ongi planeeritud pereelamukrundid. Üle Kiltsi tee asuvad korterelamud.

Tegemist ei ole miljööväärtusliku alaga, ka Kiltsi tee äärne pereelamute ala ei ole määratletud kui miljööväärtuslik ala. Üldplaneering on kooskõlastatud ka Muinsuskaitseametiga. Planeeritakse tervikuna uut hoonestusala, mille kavandamisel on arvestatud olemasoleva pereelamualaga. Praeguste pereelamukruntide kõrvale on planeeritud samuti pereelamukrundid. Üleminekuks kõrgematele korruselamutele ja ärihoonetele on kavandatud ridaelamukrundid. Kõrgem hoonestus jääb suurema liiklusega Kiltsi tee äärde. Seega on tagatud nii olemasolevatele kui planeeritud pereelamutele suurem privaatsus. 

Planeeritud kruntide teenindamiseks on planeeringualale kavandatud omaette tänavavõrk ja olemasolevatel elamualasisestel tänavatel liikluskoormus ei suurene.  Lisaks pereelamutele, ridaelamutele on kavandatud ka viiekorruselisi korter- ja ärihooneid. Planeeritud korruselisus vastab üldplaneeringule. Kortermajade esimene korrus on madal parkimiskorrus ja viies korrus astub tagasi, moodustab 65% hoonealusest pinnast. Viiekorruselised hooned on kavandatud kahe- ja kolme kaupa. Hoone gruppide vahele on kavandatud tänavad, haljastus, seega mingit massiivset viiekorruseliste hoonete ala ei ole planeeritud.

Kirjas toodud kirjeldused kõrghoonete mõjude kohta võivad olla küll õiged, kuid antud juhul ei ole planeeritud kõrghooneid – viiekorruseline maja ei ole kõrghooned.  Planeeringuga ei ole kavandatud ehitada konkreetselt ostukeskust, vaid kavandatud ärikrundid, mille võimaliku kasutusena on märgitud nt ostukeskust, majutushoonet, kohvikut. Ärihoonete ehitamisega kaasnevad ka töökohad, sõltuvat konkreetsest ärist. Üldplaneering ei näe ette antud alal tootmismaid.

Planeering ei käsitle Haapsalu-Riispere  raudtee teemat. Maakonna teemaplaneeringuga kavandatav raudteekoridor, ei läbi planeeritavat ala, seega ei takista antud detailplaneering rongiliikluse taastamist.

Mänguväljakud on planeeritud, igale korterelamukrundile, suurem mänguväljakute ala on ette nähtud avalikule haljasalale.

Drenaaž on planeeritud, kuid kantud tehnovõrkude joonisele, mitte põhijoonisele.  Planeeritud kruntide teenindamiseks vajalikud uued tänavad ei ole ühenduses Tiigi ja Räägu tänavatega ja ei saa suurendada nende  tänavate liikluskoormust. (Samale küsimusele on vastatud juba kaks aastat tagasi).

Planeering on avalikustatud vastavalt planeerimisseaduse nõuetele. Planeeringu menetluse käigus korraldati kaks eskiislahenduse avalikku arutelu, mille puhul saadeti teated ka lähimate kortermajade kõigile korterite omanikele (kuigi planeerimisseadus seda ei nõudnud).  Osavõtt aruteludest polnud sellegi poolest arvukas (esimesel arutelul registreerus 11 linnakodanikku, teisel arutelul 4). Esitati ka kirjalikke ettepanekuid. Osa kodanike tehtud ettepanekutest võeti arvesse, kuid ei arvestatud Tiigi ja Räägu tänaval elavate inimeste kollektiivses kirjas tehtud ettepanekut mitte kavandada kõrgemat hoonestust kui kaks korrust. Üldplaneering lubab kavandada kuni viiekorruselist hoonestust. Planeeritud ei ole täies mahus viiekorruselist hoonestust, vaid viis viiekordset korterelamut, kaks ärihoonet. Korruselamud on paigutatud selliselt, et need ei riku olemasolevate pereelamukruntide privaatsust.

Planeeringu vastuvõtmisest ja kehtestamisest teavitati naaberkruntide omanikke, kortermajade puhul ühistute esimehi. Planeeringu avalikustamise ajal 1-14.12.2014  ei esitatud linnale ühtegi kirjalikku ettepanekut ega vastuväidet. Planeering kehtestati  7.01.2015. Nii avalikustamisest kui kehtestamisest on teatatud ka avalduse koostanud Einar Eilandit.

Tundub, et enamik allakirjutanutest ei ole ise planeeringu materjalidega tutvunud, vaid usaldasid avalduse koostajat.