„Linnad elavad kuidagi ära ja elab ka Ridala," ütles Karilaid. „Küsimus on, kas leppida või üritada vastuvoolu ujuda."

Ridala on esialgu ettevaatlik

„Minu seisukoht on juba 90. aastate keskpaigast, et tuleks kellegagi ühineda," ütles Ridala volikogu esimees Olev Peetris. „Kuulame ära, mida linnaisadel on öelda, ja tuleme infoga oma volikogu ette."

Ridala vallavanem Toomas Schmidt ütles, et kui ühinemisettepanek tehakse, on mõistlik jätta emotsioonid kõrvale ja küsimust tõsiselt kaaluda.

Esimene asi, mis vallavanema kõhklema pani, oli erinev laenukoormus: „Peaksime hakkama kolm korda suurema valla laenu tagasi maksma."

Ridala laenukoormus on ligi 18% eelarvest, linnal ligi 58%. Ridalal on laenu 400 000 eurot, mis teeb elaniku kohta 118 eurot. Haapsalul on laenu  elaniku kohta 447 eurot. Et vald jõuaks linnaga ühele pulgale, peaks ta laenama veel 1,123 miljonit eurot - ligi kolm korda nii palju kui praegu.

„Kui Ridala saab oma rahaga suhteliselt hästi hakkama, siis otsest valu meil [ühineda] ei ole," ütles Schmidt. „Aga võib mõelda."

Schmidt lisas, et Ridala volikogu on ühinemise teemat korduvalt tõstatanud, aga siis on vaadatud Oru ja Taebla poole.

„Täna oleme pruudi rollis, ootame, kes ettepaneku teeb," ütles Schmidt. „Võiksime ise olla aktiivsem pool."

Volikogu ei ole siiani pooldanud ei linna ega teiste valdadega ühinemist.

Loe pikemalt Lääne Elust.