Haapsalu Tagalaht on Eesti rannikumere lahtedest kõige hullemas seisus

Haapsalu Tagalahe seisukord on viimase paari aastaga muutunud halvast väga halvaks, selgus mullu tehtud uuringutest. Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator Marika Tamm selgitas, et mullu võeti Tagalahest keemilisi proove. Võrreldes neid 2010. aastal kinnitatud Haapsalu Tagalahe seisundiga selgus, et olukord on halvenenud, kirjutab Lääne Elu.

„Tagalahes on suur sisekoormus. See tähendab, et sinna põhja on kogunenud muda, lämmastik ja fosfor," selgitas Marika Tamm.

Keskkonnaameti Saare-Lääne-Hiiu osakonna juhtaja Kaja Lotmani sõnul on Tagalahe seisundi halvenemine tingitud eelkõige maakerkest ja veehulga vähenemisest. Et sinna reostust juurde voolaks, pole täheldatud, ka Haapsalu Veevärgi puhastid on üle kontrollitud.

Tamme sõnul pole Tagalahe olukorra parandamiseks lihtsaid lahendusi. Mõned aastad tagasi Väikese viigi puhul kasutatud variant, kus viik tühjaks pumbati ja puhastati, ei tule projekti kalliduse tõttu ilmselt kõne alla. Peale selle tuleb Tagalahe puhul arvestada mudamaardlate ja Silma looduskaitsealaga.

„Muda liigutamisega võivad jälle nitraadid eralduda ja see võib olukorra veel hullemaks muuta," ütles Kaja Lotman.

Marika Tamme sõnul peaksid eksperdid nüüd varasemad andmed ja uuringute tulemused üle vaatama ning pakkuma välja alternatiivid koos maksumusega.

Haapsalu Tagalaht on Eesti rannikumere lahtedest kõige hullemas seisus. Läänemaal kummitavad Tagalahega sarnased probleemid ka Vööla merd.