Haaslava jahimehed: oleme märganud salakütte öösiti teedel tiirutamas

 (19)
Haaslava jahimehed: oleme märganud salakütte öösiti teedel tiirutamas
AFP/Scanpix

Paar aastat on möödunud viimasest jahimeeste tegemisi kajastavast artiklist vallalehe veergudel. Ent huvi püssiomanike toimetamiste vastu on jätkuv, iseäranis viimasel ajal meediakajastust leidnud uue jahindusseaduse eelnõu asjus.

Talvine jahihooaeg on sedapuhku lõppenud. Haaslava jahiseltsi kasutada olevail jahimaadel, mis Sipe - Kõrkküla kandis ka Kambja valla aladele ulatuvad, kütiti möödunud jahihooajal suurulukitest 2 põtra, 15 metssiga ja 31 metskitse. Väikeulukeist kütiti arvukaimalt rebaseid (51), kopraid (13) ja kährikuid (12).

Märkida tuleb, et peale marutaudivaktsineerimise kampaania lõppu on rebaste ja kährikute seas vohama hakanud kärntõbi. Kel kodukoerte tervis armas, peaks oma lemmikud kindlasti õuealal pidama - kärntõbi nakkab ka koertele. Haaslava jahimaadel domineerivad lagedad põllualad ja kultuurmaastik. Kuigi jahipiirkond on oma 13620 hektariga Tartumaa mõistes suurepoolsete hulka kuuluv, on siiski põtradele elualaks sobivaid suuri metsamassiive vähevõitu. Metsseadki käivad talunike põldudel pahandust tegemas sageli naaberpiirkondadest.

Kevadsuvel võib jahimehi kohata peamiselt põldude läheduses, kus kartuli- ja viljakultuure rüüstavaid metssigu peletatakse ja kütitakse.

Kuna viimased talved on metskitse asurkonnale laastavalt mõjunud, siis selleaastane sokujaht jääb paraku minimaalseks. Paraku on kitsed ka salaküttidele kerge saak. Tartu on lähedal ja nii mõnelgi korral on märgatud kerge lihanoosi otsijaid öösiti teedel tiirutamas. Iga pauk, mis metsas tehakse, ei pruugi olla ametliku jahimehe poolt tehtud...

Jätkub metsloomade lisasöötmine. Haaslava jahiseltsi liikmed hooldavad 12 metssigade söödakohta ning on rajanud 42 soolakut. Söödakohtade rajamisega on püütud metssigu põllualadelt eemale meelitada ja soolakud on hädavajalik sõralistele täiendavate mineraalainete allikaks. Jahiseltsil on kohustus teedel hukkunud metsloomade korjused koristada. Paneme vallaelanikele südamele, et eriti hommiku- ja õhtuhämaras tuleks autoga liigeldes olla ettevaatlikum - need on ulukitegi liikumisajad.

Mida toob jahimeeste ja maaomanike suhetesse uus jahiseadus? Populistid on maalinud üsna roosakaid ja ebarealistlikke pilte maaomaniku taskusse voolama hakkavatest rahajõgedest. Paraku on Eestimaa jahimaad üsna ebaühtlase ulukiarvukusega. On kohti, näiteks Saaremaal, kus metsseauputus ja laialdane turismijaht annavad maaomanikule õigustatud ootuse jahiturismiturult oma osa saada. Samas, Haaslava jahimaadel pole jahitegevus sugugi mitte kasumlik. Muide, Haaslava jahiseltsi kuulub 45 jahimeest, kellest pea pooled on Haaslava kandis elavad või kohalike juurtega. Enamik jahimehi panustab oluliselt isiklikku aega ja raha ning saadav tulu on peamiselt rõõm looduses viibimisest ja heast seltskonnast.

Seepärast loodame ka edaspidi maaomanike realistlikule ja mõistvale suhtumisele. Siinkohal tahaksime tänada vallas tegutsevaid põllumehi, kes on viljajääke, silo jms. metsloomade talviseks lisasöötmiseks annetanud.

Koostegevuses suudame kindlasti jahiloomade arvukuse ja põldurite ning metsaomanike ulukikahjustused kontrolli all hoida.

Võimalike küsimuste ja koostöösoovidega palume pöörduda telefonil 56641413 või e-mailil okoforest@hot.ee

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare