Haaslava valla taasasutamisest möödub 20 aastat
Loomulikult oli vald siin ka varem, nimelt 1819-1867 tegutses samanimeline mõisavald, 1867-1939 iseseisev haldusüksus Haaslava vald ja 1939-1950 olime Kuuste valla osa. 1950-1990/1991 olid valdade asemel külanõukogud ja maakondade asemel rajoonid. Aastatel 1952-1953 kuulus Haaslava külanõukogu Tartu oblasti koosseisu.
10. novembril 1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu „kohalike omavalitsuste aluste seaduse", mille järgi pandi paika uus haldusreform.
10. detsembril 1989 valiti külanõukogude juurde volikogud, tõsi veel vastavalt „rahvasaadikute nõukogude valimisseadusele" ja ka selle nime all. Volikogu pidi vallastaatuse saamiseks koostama valla arengukava ja põhimääruse projektid, mis saadeti ENSV Ülemnõukogu juures tegutsevale ekspertkomisjonile. Vastavalt ekspertkomisjoni arvamusele andis Ülemnõukogu taotluse esitanud külanõukogule omavalitsusliku staatuse. Sellega on seletatav ka asjaolu, et osad vallad tähistasid taasiseseisvuse 20 aastapäeva juba aastal 1990, teised 1991 ja mõned koguni 1992. aastal.
Haaslava vald sai riigipoolse kinnituse 11. juulil 1991.
Vallamajas töötasid sel ajal Margus Pleksner (vallavanem), Aavo Omann (vallasekretär), Merle Viira (pearaamatupidaja), Riina Rosenthal (raamatupidaja) ja Paul Kõur (maakorraldaja).
Esimene vallavalitsus moodustati vallavolikogu otsusega 2. oktoobril 1991 koosseisus: Margus Pleksner, Aavo Omann, Merle Viira ja Anu Kruus (sotsiaalnõunik).
Haaslava vallamajast on 20 aasta jooksul käinud läbi väga palju inimesi.
Vallavolikogu liikmed - valitud rahvaasemikud on olnud:
1991-1993: Maire Anni, Harri Henn, Vallas Kiisel, Voldemar Kuningas, Maire Manglus, Toomas Roosaar, Avo Samarüütel, Johannes Toomsalu ja Sirje Vestmann.
1993-1996: Marju Jansen, Maie Kajalaid, Vallas Kiisel, Tõnu Ojamaa, Tõnu Muru, Jüri Saarkivi, Andres Siimo, Arne Siimo, Arno Talbonen ja Johannes Toomsalu.
1996-1999: Ivar Dubolazov, Marju Jansen, Maie Kajalaid, Voldemar Kuningas, Tõnu Ojamaa, Urmas Pleksner, Jüri Saarkivi, Avo Samarüütel ja Jaan Undrits.
1999-2002: Andres Arujõe, Marju Jansen, Maie Kajalaid, Virve Raidma, Lauri Roosiorg, Jüri Saarkivi, Avo Samarüütel, Roomer Tarajev (1999-2000), Jaan Undrits ja Sirje Vestmann.
2002-2005: Anne Laur, Maie Kajalaid, Margus Pleksner,Lauri Roosiorg, Urmas Roots, Avo Samarüütel, Peeter Suislepp, Arno Talbonen ja Jaan Undrits.
2005-2009: Taivo Kirm, Anne Laur, Anne Lõssenko, Sirje Otsa, Lauri Roosiorg, Urmas Roots, Peeter Suislepp, Arno Talbonen ja Jaan Undrits.
2009-2013: Kristjan Jansen, Taivo Kirm, Heiki Kõõra, Anne Laur (volitused peatatud), Anne Lõssenko, Margus Pleksner, Lauri Roosiorg, Peeter Suislepp, Sergei Tomba ja Jaan Undrits.
Vallavolikogu esimees on olnud Margus Pleksner (1991-1993, samaaegselt ka vallavanem), Voldemar Kuningas (1993-1996), Maie Kajalaid (1996-1999), Avo Samarüütel (1999-2005), Lauri Roosiorg (2005-2009) ja alates 2009. aastast Taivo Kirm.
Vallavanema ametis on olnud Margus Pleksner (1991-1999), Koit Prants (1999-2003), Jüri Raudseping (2003-2009) ja 2009. aastast Priit Lomp.
Vallasekretärina on töötanud Aavo Omann (1991-2002), Aire Veske (2003-2007) ja alates 2007. aastast Ene Silla.
Pearaamatupidajana on töötanud Merle Viira (1991-1992) ja 1992. aastast Ida Talbonen. Raamatupidajana on töötanud Riina Rosenthal, Merle Viira, Margit Pann ja praegu Maire Manglus.
Sotsiaaltöötajate-hooldusametnikena on töötanud Anu Kruus (nõunik), Liivi Sepp (1991. aastast tänaseni), Viktoria Arujõe, Helle Tamm, Eda Jõepera, Maie Otsa (1999-2007 tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja) ja Marju Jansen.
Majandusnõunikuna on töötanud Uuno Uibu (1992-1996), Vahur Nõgene (1996-2004, maanõunik ning hiljem maa- ja ehitusnõunik, 1993-1996 maakorraldaja), Heino Sild (1996-2000 ehitusnõunik), Reemo Timmermann (2000-2004 ehitusjärelvalve insener), Heiki Tooming (alates 2004. aastast maa- ja ehitusnõunik), Tiit Lukas (2004-2007 ehitusnõunik), Kairi Kell (2007-2010 maa- ja arendusnõunik), Priit Lomp (2008-2009 majandusnõunik) ja Jüri Raudseping (2009. aastast alates maa- ja keskkonnanõunik).
Kultuuritöötaja (seltsimaja juhataja, kultuuriametnik, kultuuri- ja spordinõunik) ametis on olnud Ilme Piir, Mati Õun, Kaja Kalmer (1998-1999), Tiina Prentsel (1999-2003), Heiko Kuusik (2003), Ilona Vaagen (2003-2011) ja alates 2011. aastast Pille-Riin Raudsepp.
Arvutispetsialistid on olnud Karel Omann, Rene Tõnisson ja Tiit Kivisild.
Veel on vallaametnikuna töötanud: Anne Laur (tehniline sekretär), Sirje Siimo (komandant), Maire Anni (arhivaar), Kalju Kotkas (metsandusspetsialist), Maido Konks (maakorraldaja), Virve Raidma (vallaarst), Evi Tamm (vallaarst).
Ruumide puhtuse eest on hoolitsenud Anneli Pleksner, Tiina Prentsel, Taimi Ellen, Tiina Kaha (seltsimajas) ja Heidi Klaus. Haljastustöölise ametis on olnud Ilona Altmäe.
Valla bussijuht on alates 1993. aastast olnud Väino Zuba.
Roiu päevakeskuses on töötanud Helle Vassila ja Ene Tiina Zoober
Valla allasutuste juhtidena on ametis olnud: kommunaalmajandus ja „Majaabi" - Uuno Uibu, Marko Sild ja Valeri Rudakov. Roiu lasteaed „Kukupai" - Anne Lõssenko, Roiu raamatukogu - Elle Kruus. Sillaotsa kool - Ain Esko, Aivo Roonurm, Ilvi Suislepp, Anne Nukk ja Karin Kütt.
Vabandame siinkohal, kui keegi on loetelust ülekohtuselt välja jäänud.
Kõik 20 aasta jooksul tehtu ei mahu kuidagi siinkohal paberile, palju tehtust on oma silmaga näha ja sellepärast piirdun mõningate tähtsamate tegude üleslugemisega.
Alates septembrist 1995 on Haaslava valla oma vapp ja 15. juunil 2000 õnnistati sisse Haaslava valla lipp. 23. juunil 1996 avas Riigikogu esimees Toomas Savi Kurepalus vabadussamba, mis on mõeldud mälestamaks kõiki Haaslava valla elanikke, kes on Eesti riigi ja meie maa vabaduse eest oma elu andnud.
1992 aastast on meil Kesk Soome maakonnas oma sõprusvald - Leivonmäki. Soomes teostati haldusreform ja 2008 liideti Leivonmäki vald Joutsa vallaga, kellega praegu suhtleme. Oleme palju kordi käinud vastastikku külas ja vahetanud kogemusi.
Augustis 1994 hakkas ilmuma Haaslava Valla Infoleht Teataja, kus kajastatakse vallavalitsuse, volikogu ja valla allasutuste tegemisi, antakse ülevaade toimunud üritustest ja edastatakse muud vallarahvale vajalikku infot.
Valla põhiprioriteediks on läbi kogu taasiseseisvusaja olnud hariduse andmise väärtustamine ja selleks tingimuste loomine. Sillaotsa Põhikool ja Roiu Lasteaed Kukupai on valla raha jagamisel, mida algaastatel pidevalt nappis, ikka olnud esimeste seas, et vallakodanike lastel oleks hea ja mõnus koht kus mängida ja õppida. Erinevatel aegadel on osaliselt lasteaias ja eriti koolimajas tehtud põhjalikud remondid, muretsetud juurde uusi õppevahendeid ja inventari. Parema lõpptulemuse saavutamiseks ühendati möödunud sügisel Sillaotsa Põhikool ja Roiu lasteaed üheks Sillaotsa Kooliks. Kaks aastat tagasi rajati Roiu Sillaotsa vahele kergliiklustee, mis tagab lastele turvalise koolitee ning annab tervisesportlastele ja muidu jalutajatele võimaluse ohutult Sillaotsale ja Vooremäele jõuda.
Juunikuu lõpul toimus juba 12 korda Haaslava vallavanema vastuvõtt kõikidele meie vallas elavatele koolilõpetajatele. Samuti on pikaajalise traditsiooniga vallavanema vastuvõtt pisikestele vallakodanikele ja nende vanematele.
Olulisel kohal on meie vallas olnud inimeste turvalisus. Konstaabliametit pidanud Ivar Dubolazov ja praegu Harras Tiisler on olnud „mehed omal kohal".
Haaslava vald toetab abipolitseinike, kohalike kaitseliitlaste ning Sillaotsa kodutütarde ja noorkotkaste tegemisi. Valla territooriumil asub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse lasketiir.
Valla kultuurielu on olnud mitmekesine. Üheks meie „firmamärgiks" on Haaslava meeslaulupäev ja Haaslava Meeskoor, tegutseb „Priiuse" segakoor, oleme toetanud Kuuste Naiskoori, erinevatel aegadel on tegutsenud või tegutsevad külakapell, näitering, mis on etendanud tublisti üle 10 näidendi, tantsurühm „Krüsanteem", kantritantsu rühm „Prii line". On korraldatud lauluvõistlusi „Helisev muusika" ja „Kaks takti ette". 2004. aastal tähistati „Priiuse" seltsimaja 100 juubelit, samal aastal korraldati esimene Kurepalu külapäev, suvel 2005 toimus Kurepalus XXV Eesti Vabadusristi päev, 2006 korraldati Kurepalus VII Võnnu kihelkonna päevad.
Roiu lasteaia ruumides töötab perearst Virve Raidma, kes on pidanud ka vallaarsti ametit. Veel on vallaarstina töötanud Evi Tamm. 2004. aastal avati vallakodanike soovil Roiul hambaravikabinet, mis iibetõstmise probleemide tõttu praegu ajutiselt tühjana seisab.
17. märtsil 2006 avati pidulikult Sillaotsa spordihoone, kus saab harrastada erinevaid spordialasid. Uue kuue on saanud Sillaotsa kooli staadion. Lisaks on ehitatud korvpalli-, võrkpalli- ja tenniseväljakuid Roiule, Sillaotsale, Aardlasse ja Ignasele, Valla eestvõttel rajati Vooremäele valgustatud suusarajad ja edaspidi toetame Vooremäe suusakeskuse loomist. Erinevatel aegadel on toimunud Kurepalu karikavõistlused laskmises, Sillaotsa võrkpalli-, korvpalli- ja jalgpalliturniirid, Sillaotsa malesimultaanid, sportlikud vastlapäevad, jüriöö jooks, jalgpallimatš FC Wald versus FC Cool, alates 2006. aastast toimuvad sportlikku laadi külade mängud. Koos nelja naabervallaga korraldame külakorda Vooremäe mänge.
Siinkohal jäägu lahti kirjutamata seltskondliku ja ühiskondliku sisuga ettevõtmised ning valla põhifunktsioonide täitmisega seotud tegemised, kommunaalmajandus, veemajandus, teedehooldus nii talvel, kui suvel ja muu igapäevane inimeste aitamine.
Head meelt teeb, et vaatamata vahepeal võimutsenud majanduslangusele kerkivad meie valla uusasustusrajoonides ja ka mujal uued kodud. Vallakodanike arv kasvab, tõsi vähehaaval, kuid ikkagi kasvab. Sügisel Sillaotsa kooli esimesesse klassi õppima asuvate õpilaste arv on viimase 6 -7 aasta suurim. Lasteaiakohtadele on rohkem soovijaid, kui kohti ise. Aktiivset elu elavad valla pensionärid.
Küsides Tartu linnas ja maakonnas inimestelt, millised märksõnad seonduvad neile kohanimega Haaslava, vastatakse enamasti: Vooremägi, Haaslava meeskoor, lennundusmuuseum, harvemini Tuigo kalmistu, Marjamaa talu ja Sillaotsa kool.
Enamus eeltoodust on meie püsiväärtused. Meie valla kõige suuremaks väärtuseks aga on siin elavad inimesed. Nii põliselanikud kui uusasukad, kes on siin omale kodu rajanud. Inimesed, kes oskavad hoida oma kodu ja ei unusta sealjuures esivanemate pärandit.
Vald on inimesele kõige lähemal seisev osa meie riigist Usun, et Haaslava vald tuleb oma ülesannetega toime ja on ka tulevikus igati jätkusuutlik. Seda vaatamata pealinnast kostvatele juttudele haldusreformi vajalikkusest ning võimalikust „väikeste" valdade sunniviisilisest liitmisest naabritega. Kahtlen, kas kaks kokkupandud vaest ikka ühe rikka välja annavad. Loodan siiralt, et tulevikus tähistatakse meil valla juubeleid veelgi.
Tänan siinkohal kõiki endiseid ja praeguseid vallavolikogu liikmeid ning kõiki vallamajas ja valla allasutustes töötanud ja töötavaid inimesi. Tänan kõiki vallakodanikke ja teisi häid inimesi, kes on andnud oma panuse Haaslava vallaelu edendamisse, tehtud töö eenst ning soovin meile kõigile õnne ja edu edaspidiseks.
