Aktiivse ravi asemel jääb alles päevaravi ja päevakirurgia ning eriarsti vastuvõtud.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste ütles Kuma raadiole, et reformi käigus on plaanis vähendada üldhaiglate statsionaarseid teenuseid väikestes maakondades, kus elanikke on vähem kui 40 000.

Põhiliselt puudutab see kirurgilist tegevust, mis peaks taanduma päevakirurgilisele ja väiksemamahulisele tegevusele, mis ei eelda ööpäevaringset kirurgi haiglavalvet.

Paluste lisas, et ka sünnitusosakonna säilitamine nii väikeses maakonnas ei ole sünnitusabi ja günekoloogia eriala arengukavast ning ratsionaalsest ressursikasutusest lähtudes mõistlik, v.a geograafilised erijuhud nagu saared.

Lõplike otsuste tegemiseks on ministeeriumil plaanis arutada teemat ka haiglatega, sh Järvamaa haiglaga.

Paluste rõhutab, et kindlasti jääb alles ööpäevaringne erakorraline abi haiglas ühe arstliku valveringina ning kuhugi ei kao kiirabi.

Kiirabi brigaadide paiknemist ministeerium veel analüüsib, mitmetesse piirkondadesse tuleb haiglate ümberkorraldamisel lisada täiendavaid brigaade.

Kindlasti jääb maakonnahaiglates alles ka hooldusravi ja hoolduse teenus ning hea koostöö esmatasandiga ehk siis perearstidega.

Ministeerium toetab  suunda, et maakonnakeskuses oleksid haigla ja perearstid ühel taristul ehk n.ö ühe katuse all ja teeksid head koostööd.