Utoopiad realiseerumas

Visiooni poole liikumise sammud, ehk tegevused panime tähtsuse järjekorras kirja inimese, looduse ja majanduse valdkonnas, ikka nii, et need kapitalid kasvaksid koos ja mitte üksteise arvelt.

Kõige olulisemaks vajaduseks hääletasid inimesed külakeskuse puudumise. Tollal, ehk 5 aastat tagasi tundusid täieliku utoopiana 2 asja: et me saame kunagi külakeskuse ja et me saame teha jaanituld vanas traditsioonilises "kruusaaugus", uue nimega Ääsmäe külaplatsil.

Aga aeg andis arutust ja kui siht on silme ees, siis tammsaareliku eesti jonni järjekindlusega oleme samm sammult oma visioonile lähemale liikunud. Tänaseks oleme saanud teha kaks viimast jaanituld traditsioonilises kohas külaplatsil, valmis on esimene osa jalgrattateedest, toimuvad ühisüritused, inimeste elu ja heaolu on paranenud. Ka looduse heaolu

- Ääsmäe mõisaalleele on istutatud puid juurde, küla on ilusam aktiivsete inimeste loodud ja hooldatud haljastuse kaudu, mida on eest vedanud Ave Kruus, Tiina Tint ja Kai Neem ning kellele kuuluvad kogukonna suurimad tänusõnad! On ju kõik inimtöö tehtud vabatahtlikus korras!

Ääsmäe plaanid lähevad kokku ka valla plaanidega, valla arengukavas on Ääsmäe üks tõmbekeskus ja rajatav külakeskus ei ole mõeldud ainult Ääsmäe külale (ligi 700 elanikuga), vaid kogu Ääsmäe kandile ehk Saue valla lõuna piirkonnale.

Igas külas võiks olla oma kooskäimise ja jaanitule, laatade ja muude muude väliürituste plats, samas on selge, et igas asumis oma külakeskuse väljaehitamine lühikeses ajaperspektiivis, kus ressursse napib, ei ole otstarbekas. Igale poole on aga võimalik rajada (jooksu, suusa, jalgratta) tervisespordiradu välispordi tegemiseks, seda muidugi kokkuleppel maaomanikega.

Suuremates külades ja piirkonna keskustes on õigustatud ka suuremate külakeskuste-seltsimajade rajamine ja ülalpidamine, aga eeldusel, et nende ülalpidamiskulud on madalad, neis toimub aktiivne seltsielu ja miks mitte osa kuludest katta ka ettevõtluse jaoks ruumide väljaüürimisega. Suuremates tõmbekeskustes peaks kindlasti olema oma külakeskus. Saue vallas 4st tõmbekeskusest puudub ainult Ääsmäel oma külakeskus. Ääsmäe on suure sammu lähemale astunud ka oma külakeskuse rajamisele.

PRIA LEADER projektide ja Saue Vallavalitsuse rahalisel toel on valminud Ääsmäe Külakeskuse eelprojekt ja vastava ala detailplaneering, asukohaks sellesama traditsioonilise jaanituleplatsi läänenõlv. Lähtudes oma visioonist olla ümbritseva loodusega maksimaalselt tasakaalus ja ka majanduslikult kokkuhoidlik, eriti küttekuludelt, töötasime välja külakeskuse lähteülesande ja vajadused erinevatele ruumidele. Ääsmäe Külakeskus planeeritakse sarnaselt Nõlvaku Lasteaiaga passiivmaja põhimõttel, kus kütteenergia tarve ruutmeetrile aastas ei tohiks olla suurem kui 15 kW.

Ääsmäe Külakeskus on kahekorruseline ja passiivmaja standardi nõuetele vastav kompaktse kujuga kulu- ja energiatõhus hoone, kuhu tulevad:

- suur saal, kõrgema laega, mis mahutaks vabalt vähemalt 90 inimest laudadega ja jääks ka veel tantsuruumi,

- kohvik, kus 30 inimest saavad istuda, tantsida ja seinalt TV spordiülekandeid jälgida, puukerisega saun, mille kaminaga puhkeruum mahutab 30 inimest,

- laoruum arhiivikapi võimalusega, inventari ruum koos 1 pesumasinaga,

- jõusaal, mis mahutab vähemalt 10 inimest,

- huviringide ruumid, mis mahutavad kokku kuni 30 inimest,

- eakate klubi ruumid ja külakogu ruumid, suurem koosoleku-semianriruum, mis mahutab 20 inimest,

- talgutuba (õunamahla tegemine, vaipade kudumine, jalgrataste remont jne), - mitme kasutusotstarbega erinevate teenuste pakkumise ruumid (nagu juuksur, massaaž, ilusalong, kosmeetik, perearst),

- raamatukogu, lugemissaali ja kaugtöökeskusega, multimeediavalmidusega, 3D (4D, 5D) DVD-de ja teiste õppematerjalide (sh kliima, energia, ja keskkonnakaitseharidust andvate DVD-de) vaatamiseks,

- koduloo ja kasvuhoonemuuseum, kus toimuvad täiskasvanute ettevõtlus- ja loodushariduse koolitused,

- kohviku ees on väliterass, kuhu saab ka otse kohvikust, ja terassilt lähevad edasi pingid alla mööda nõlva, terassilt on vaade alla külaplatsile (jaanitulele),

- vihmavee kogumise süsteem ja juhtimine välilõkkeplatsi juurde, kustutamiseks ja tuleohutuseks,

- külakeskuse makett innovatiivsete liginullenergiahoone lahenduste ja mudelite tutvustamiseks.

Järgmiste sammudena on ees kommunikatsioonide ja külakeskuse ehitamiseks rahastajate leidmine. Sponsorabi ettevõtetelt on teretulnud ja juba mõne aasta jooksul on avatud olnud ka külakeskuse annetuskonto (Swedbank a/a, 221036913089, makse sisuks palume märkida "Ääsmäe Külakeskuse annetus /annetaja nimi või nimed/"), kuhu inimesed saavad teha annetusi külakeskuse kaasfi nantseerimiseks.

Kõikide annetajate nimed pannakse külakeskuse seinale. Me teeme seda ju endale, nagu muistsed eestlased tegid endale Aleksandri kooli.