Haldo Oravas: Viimsi vald on taas Eesti võimekaim
Milleks meid siis mõõdetakse? Euroopas on seda tüüpi indeksite ja näitajate süsteemid levinud ja nende eesmärk on pakkuda otsustajatele informatsiooni, mis toetaks paremate otsuste tegemist. Lisaks regulaarsele andmete kogumisele, mõõtmisele ja arvutamisele saab selleks saadud teavet ka rakendada. Indeksi põhjal saab teha erinevaid järeldusi ja üldistusi - tuua välja nõrgemaid ja tugevamaid; tõsta esile tõusjaid ja langejaid ning hinnata üldiseid tendentse võrdlustes keskus versus ääremaa, väike versus suur kohalik omavalitsus jne.
Samuti annab indeks lihtsa ja objektiivse võimaluse ennast naaber- või mõne teise omasuuruse omavalitsusega võrrelda. Võimekuse all mõistetakse mõõtu, mis näitab omavalitsusüksuste võimete summat ehk potentsiaali midagi ära teha. Võrdluse mõõt ei ole üks aasta, vaid nelja-aastane periood, mis näitab omavalitsuste toimetulekut pikemas ajaühikus. Taolist võrdlust viiakse läbi juba aastaid.
Mida võiks siis Viimsi puhul esile tõsta? Viimsi valla elanikke on esimese septembri seisuga 17 703. See on vaid 900 võrra vähem kui Viljandis, elanike arvult kuuendas Eesti linnas (Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu järel). Viljandis elanike arv väheneb, Viimsis kasvab jätkuvalt. Valla elanikest neljandik on lapsed või noored vanuses kuni 19 aastat.
Viimsilane ongi suhteliselt noor ja ettevõtlik. Tulumaksu maksjad on meie elanikest ligi pooled, täpsemalt 8253 inimest. Nende arv on pidevalt kasvanud. Tähelepanuväärne on see, et üksikisiku tulumaks ühe maksumaksja kohta on viimsilaste puhul suurem kui ükskõik kus mujal Eestis, ulatudes 159 euroni kuus. Samas on just tulumaks see, millest peamiselt koosneb kohalike omavalitsuste eelarve tulupool.
Väga head tulemused on Viimsi vallal võlakoormuse vähendamisel. Kui 2010. aastal oli meil kohustusi ja laene 171% valla ühe aasta eelarve mahust, siis tänu võlgade kiirendatud tagasimaksmisele on see number 2013. aastal vaid 93 %. Oleme laenukoormust kolme aastaga vähendanud peaaegu poole võrra.
Samas on vaatlusaluse nelja aastaga Viimsis suudetud märkimisväärselt investeerida.
Eelmisel aastal valmis uus ja moodne joogivee puhastuse süsteem, mis võimaldab viimsilastele, erinevalt ülejäänud Põhja-Eesti piirkondadest, radioaktiivsusevaba joogivett.
Investeeritud on hariduse infrastruktuuri: aastal 2009 valmisid Karulaugu kool ja lasteaed, 2012 Laanelinnu lasteaed, 2013 Randvere kool.
Projekteerimisel on järgmine lasteaed Lubja tee äärde ning aastal 2015 on jälle kord tarvis koole laiendada, et vältida õppimist kahes vahetuses.
Probleem on lasteaiakohtade järjekord, mis ulatub 900 lapseni. Osa neist lastest käivad küll juba eralasteaedades, on neidki, kes ei ole veel selles vanuses, et lasteaiakohta nõutada. Kõigele vaatamata on ikkagi praegu puudu 580 lasteaiakohta.
Lubja tee piirkonna lasteaed lahendaks sellest umbkaudu 140 kohta. Õnneks on juurde tekkimas uusi eralasteaedu, kellele vald maksab iga lapse pealt kohatasu kompensatsiooni (pearaha), et lasteaiateenus vanematele jõukohasemaks muuta.
Olulised investeeringud on tehtud ka teede ehitusse. Koostöös Tallinnaga renoveeriti Viimsi väravaesine, Ranna tee. Pärnamäe tee kergliiklustee kuni Ecolandini sai oluliseks osaks Viimsi kergliiklusteede võrgustikust. Teede ehitus või renoveerimine on kaasnenud iga uue haridusasutuse valmimisega.
Viimsile on iseloomulikud ka puhke- ja sportimisvõimalused. Koostöös on valminud seikluspark, pooleli on suusanõlv ja valgustatud murdmaarada, valmis on skatepark noortele ning Leppneemes alustas purjespordikool.
Palju vajalikku on veel Viimsis tegemata, aga võimekus häid plaane ellu viia on Eesti parim. Palju õnne kõigile viimsilastele!
