Haldusreform täna ja vald 70 aastat tagasi
Sarnane suur jutt toimus ka 2009.a. algul haldusreformist. Minu järgnev jutt on kirja pandud 2009.a. märtsis. Haldusreformi juttu on erineva valjusega räägitud viimasel 10-12 aastal mitu korda. Erilise hoo saab sisse valimis-te eelsel ajal. Mitu regionaalministrit on püüdnud oma projekti pakkuda, kuid kõik on tagasi lükatud. Pakutud projekti tagasi lükkajad pole omalt poolt ka paremat plaani pakkunud. ILR eesotsas Mart Laariga lükkasid praeguse jutulaada käima.
Kui olin 11.03.09. ära vaadanud-kuulanud "Foorumi" saate, siis tegin otsuse, et ka mina pean paberile panema omad arva-mused haldusreformist. Avalikes esinemis-tes on senini olnud väga palju demagoogiat ja populismi. Kas tõesti sel viisil loodetakse püüda valijate hääli? Miks ükski valitsus pole seda reformi tõsiselt käsile võtnud? Olevat vaja arves-tada ka rahva soovidega jne. Senine refor-mi venimine ja edaspidine venitamine pole mitte kohaliku rahva huvides. Mina arvan seda, et sellest venitamisest on huvitatud väike grupp tegelasi, kellel on mõjuvõimu kohaliku poliitika korralda-misel.
Haldusreformi vastaste juttust koorub välja, et teenuse kättesaamine kaugeneb elanikkonnast ja teenuse kvaliteet võib langeda. Ääremaastumine süveneb, paljudel muutuvat vallamajas käimine raskemaks, puudub bussiliiklus jne. Aga kui palju on tavainimesel vallamajja asja? Millist teenust ta sealt igakuuliselt vajab? Sünd ja surm vajavad registreerimist (Varbla vallas 2008.a. sünde 4, surnuid 15). Kes hakkab uut hoonet ehitama, see peab ka paaril korral vallamajas käima. Kellel on raskusi igapäevase majanduselu korraldamise poolel, need peavad igas kuus ühel korral vallamajas käima. Täna-seks peaks enamusel olema juba korda saadud ka maade õigusjärgne tagastamine. Mõni pidi selle pärast mitmel korral valla-majas käima. Meie pere ostis ka Siimu maja ümbrusest 2,4 ha maad. Selleks pidin ühe korra käima vallamajas ja paar nädal hiljem korraks Pärnu Maavalitsuses.
Muidugi on veel mõningaid üksikuid teenuseid, mida aruharva vallamajast vajatakse. Kellel interneti värk selge, see saab paljud asjad kodust välja minemata korda ajada.
Kõige suurem teenus mida mina vallavalitsusest ootan, et igas kuus toimuks üks isamaalise kasvatuse suunaga (poliitiline) koosolek rahva harimiseks ja mõtete avaldamiseks. See oleks koht, kus tavainimene saaks kasutada nn sõnavabaduse õigust. Rahvas tahaks teada ka midagi oma valla või riigi eelarvest. Kahjuks selliseid koosolekuid ei tehta. Vastatakse, et see polevat vallavalitsuse asi. Ja meie rahva enamus võõrandub vallast ja oma riigist. Meil on tekkinud usalduskriis oma riigi suhtes. Ja see usalduskriis hukutab-lõpetab meie riigi. Meil on Riigikogus praegu 4 erakonda. Kas seda oleks palju tahta, kui iga erakonna esindus aastas ühel korral külastab igat valda. Et ära kuulata rahva mured ja tehtavad ettepanekud. Ka maavanem võiks igal aastal külastada ühel korral kõiki oma valdu.
Minu arvates on haldusreformi vastu eelkõige kohalikud valdade ametnikud. Nende vastuseisu peab ka inimlikult mõistma. Kõik inimesed tunnevad muret töö kaotamise pärast. Praegu on enamusel kodulähedal suhteliselt mugav-mõnus ametikoht rahuldava palgaga. Seepärast vallaametnikud kardavad ametist ilma jäämist.
Kui suureks liidetavad vallad teha, selle üle peaks rahulikult mõtteid vahetama. Läänemaale kaks valda - Lihula ja Ridala. Saaremaale kaks valda - Orissaare ja Kuressaare. Hiiumaale üks vald. Pärnumaale kolm valda. Senised - Varbla, Tõstamaa, Kihnu, Koonga ja Audru ühineks Audru vallaks. Kahe ülejäänud valla keskust ei hakka praegu välja pakkuma. Ja nii kogu Eestis.
Aga kui selline liitmine pole võimalik, siis tuleb nõustuda Siim Kiisleri plaaniga. Igast maakonnast üks vald ja lisaks veel viis suuremat iseseisvat linna. See praegu väljapakutud plaan ja selle rakendamine, on ikka samm edasi, kui senine kümne aasta pikkune tühipaljas rääkimine. Kui 2009.a. jääb tegemata, siis see venitamine võib veel kesta aastakümneid.
Tänased reformi vastased toovad oma seisukohtade õigustamiseks selle, et praegune kava olevat liiga kiire. Ühendamise ettevalmistamiseks peaks olema rohkem aega. Lubage küsida kui palju aega on veel vaja? Oleme juba selleks kulutanud kümme aastat ja ikka on veel vähe aega. Lükkame reformi 2011. aastasse, siis võib jälle kuulda tänaseid jutte.
Üheks põhjenduseks tuuakse see, et rahvas tahab ise kohalikke asju otsustada. Milliste asjade üle on rahvas täna saanud ise otsustada? Külarahvas ei tunneta seda, et ta saaks täna kaasa rääkida mõne küsimuse lahendamisel.
Kui nüüd Mart Laar hakkas haldusreformist rääkima, see igatahes tõstis tema autoriteeti minu silmis. Samas pole ma ka veel päris veendunud, kas Mart Laar ajab nüüd riigimehelikku ja ausat juttu? Või on see kõik jälle omamoodi kaval valimiste propaganda. Valdade liitmine ehk haldusreform ei tohi muutuda valimiste tööriistaks ühe erakonna, seega ILR käes. Vallad on vaja liita rahva, seega kogu ühiskonna huvides ja olgu vabad vastastikusest poliitilisest petmisest.
Kuidas korraldada sotsiaalabi kättesaamist kõigile abivajajatele. See vajab põhjalikku analüüsi ja kavandamist. Praegu on igas vallas üks sotsiaalnõunik ja tal abiks veel 2-3 abilist, kes aitavad üksikult elavaid vanureid. Tänasel päeval on kõige suurem ja murelikum töökoormus valla sotsiaalnõunikul, võrreldes teiste ametnikega. Kui nüüd toimub valdade liitmine, siis senini igas vallas töötanud sotsiaaltöötajad peavad esialgu tööle jääma antud paikkonnas. Abivajavate vanurite arv pidevalt suureneb. Samuti ei vähene ka nende noorte inimeste arv, kes ei tule ise oma eluga normaalselt toime. Kui vanemad ei suuda oma lastele normaalseid elutingimusi kindlustada, siis sotsiaaltöötajad peavad abiks minema.
Räägitakse ka mingitest osavaldadest. Osavallal saab olema oma eelarve, volikogu ja ametnikud. Millised on otsused, mida osavallas tegema peab? See osavallast rääkimine on omamoodi rahva lollitamine ehk populism. Sellega püütakse vähendada külarahva vastuseisu reformile. Mida see osavald tegema hakkab, seda pole veel keegi välja pakkunud. Kui nüüd reformi käigus moodustame mingisugused nn osavallad, siis sellega kaob reformi ratsionaalne mõte. Pole vaja luua selliseid formaalseid lülisid ega raisata selleks inimesi ja raha. Ametpalgale pandud inimene oskab teiste nähes ka ühtteist askeldada ja sellega nagu oma olemasolu õigustada. Kes räägivad osavaldade vajalikkusest, need peaks kirjalikult esitama oma seisukohtade õigustamiseks asjalikud analüüsid ja kalkulatsioonid. See osavaldade jutt meenutab kaugemat nõukogude aega, kui eeskujuks võeti Narva tagune riigikorraldus. Siis 1945.a. jagati olemasolevad vallad 2-3 külanõukoguks, kuhu pandi ametisse paar ametnikku, kelle tööpäev kulus pooltühisele sekeldamisele.
Osavaldade soovitajad räägivad, et vaja olevat osutada kohapealset teenust. Millist teenust? Näiteks ühes vallas on praegu 1000 inimest. Seda teenindavad kaks raamatukogujuhatajat ja üks rahvamajajuhataja. Lisaks veel üks sotsiaalnõunik.
Kõigil on arvutid ja internet olemas. Neile võiks lisada ühe väikese täiendava ülesande - pakkuda rahvale interneti teenust kaugemal asuva vallavalitsusega. Aitaks neid, kes ise ei saa interneti kasutamisega hakkama. Hädavajalikud avalikud teenused peaks olema sellega kõigile kättesaadavad. Mingit eraldiolevat osavalla või teeninduspunkti nimetust (koos täiendava ametnikuga) selleks pole vaja kasutada.
Kodanik vajab vallast kohapealset teenust. Kui palju seda teenust senini osutatud on, kas seda on kokku loetud? Kõik teenused peaks olema vist registreeritud ja need saaks kokku lugeda. Need andmed vajaks avaldamist. Muidu jätkub ikka senine ümmargune jutt. Kui palju on neid inimesi, kes on mingit teenust vajanud ja seda ka saanud?
Liitumise vastased toovad üheks argumendiks selle, et liitumise kulud olevat suured ja saadav majanduslik efekt olevat väga väike. Kõige suurem kulu on töölt vabastamise-koondamise tasud. Kui maakonnas väheneb vallavanemate arv, siis samapalju väheneb ka ametiautode arv. See peaks juba andma märgatavat majanduslikku kokkuhoidu. Üks magistrant peaks oma uurimistööks võtma selle, kui palju on praegu valdades ametautosid, nende maksumus, nende läbisõit ja kulud kokku. Uurimistöö käigus teha ka ettepanekud kulude vähendamiseks.
Liitumisel püstitada julged eemärgid, mõningal moel isegi revolutsioonilised. Liitumine peab üldjuhul toimuma käsu korras. Ametnike senist arvu vähendada poole võrra ja senist palgakulu ka poole võrra. Jätta ära selle nn 13.nda kuupalga maksmine. Tänavu on sellest 13. kuupalgast palju räägitud ja see on väga negatiivselt mõjunud rahva õiglustundele. Pole vaja sellist suurt ametnike hulka, mis praegu on maakonna ulatuses. Ei tohi liialdada ametnike arvu ja nende palkadega. Paljudes omavalitsustes ja riigiasutustes on senini liialdatud ametnike arvu ning nende palkadega. Kas ametnikud peavad ikka nii palju ringi sõitma ja ka veel välismaal käima? Seda probleemi tuleb ausalt arutada. Lõpetada senisel viisil aja ja raha raiskamine.
Riik peab oskuslikult ära kasutama kodanikuühiskonna liidrid. Haldusreform toimub seda edukamalt, mida rohkem aitavad sellele kaasa kohalikud mitteametlikud liidrid. Vallavanem kardab järgmistel valimistel hääli kaotada ja seepärast ei julge reformi teha. Samal ajal mitteametlikud liidrid häälte kaotust ei karda ja seepärast julgevad oma mõtted välja öelda. Külavanemate roll peab koheselt suurenema. Mitte vallavalitsuse käsuga, vaid oskusliku koostööga kohalike liidri
tega. Kui tahame väljuda tänasest üldkriisist, siis riik peab pöörduma kohalike elanike poole. Peab kuulda võtma rahva arvamusi ja ettepanekuid. Mida sisukama haldusreformi teeme, seda kiiremini hakkame väljuma üldkriisist.
Mõisavaldade reform toimus 1891-93. Senini oli üle 1000 mõisavalla. Toimus käsukorras liitmine. 1939.a. oli 365 valda. 01.04.39.a. toimus käsukorras liitmine ja jäi järgi 248 valda. Suure riigi eeskujul 1945.a. loodi valdadesse veel 641 külanõukogu.
1950.a. mais käsukorras likvideeriti 13 maakonda, mis olid jagunenud 233 vallaks. Asemele moodustati 39 maarajooni, kust toimus kogu maaelu juhtimine. Aastate jooksul toimus veel rajoonide liitmisi. Kui nüüd teha 15 valda, ka siis peaks saama maaelu korralikult juhitud. Kui nõukogude ajal suudeti rajoonikeskusest haridust ja tervishoidu rahuldavalt juhtida, siis ka tänane suurvald peab sellega samamoodi toime tulema. Tänaseks on juhtimistööle tulnud abiks IT tehnika ja kaasaegsed sidevahendid. Suur sõiduautode park, ametnike haridustase jne. Need võimalused vähendavad oluliselt rutiinset kantselei tööd.
Varbla vald loodi 01.04.1939.a. Loodud valda tuli inimesi:
Saulepi vallast 1817 elanikku
Paadremaa vallast 1216 "
Paatsalu valla 7 külast 319 "
Kokku 3352 " Täna (22.03.09.) on vallas 966 elanikku
Varbla vallavalitsus alustas tööga 01.04.1939.a. Riigivalitsus pani vallavolikogu kohustused ka ajutiselt vallavalitsuse peale, kuni toimuvad uue volikogu valimised.
Volikogu esimese koosseisu valimised toimusid 15.-16.10.1939.a. Vald oli jaotatud kolmeks ringkonnaks. Saulepi - nimekirjas 667 ja valimas käis 215 ehk 32.2%. Varbla - nimekirjas 699 ja valimas käis 396 ehk 55 %. Paadremaal nimekirjas 801 inimest, valimisi ei toimunud, valla valimisseaduse § 49, lõik II alusel.
Volikokku valiti 15 volinikku:
1.J.Pärna 2.A.Velleste 3.A.Nurme 4 ......... 5. ................. 6. ..............
7.J.Randmaa 8.W.Karotamm 9.J.Kukk 10.Aug.Ilves 11.A.Ojangu 12.M.Talvis
13.J.Õismaa 14.J.Kütt 15. .............
Ma ei leidnud praegu oma märkmeid, mis puudutavad seda, miks Paadremaal ei pidanud valimisi korraldama. See sõltus sellest, kui palju seal kandidaate üles seati. Paadremaa kandidaadid said ikka ka volikokku.
1939/40.a. õpilasi Varbla vallas (I ...VI. kl)
1.Varbla kool 84
2.Saulepi 79
3.Paadremaa 109
4.Nõmme (4.kl) 25
5.Koeri(4 kl erakool) 20
kokku 317
Õpetajate netopalgad 1939.a. novembris:
1.F.Eisen juhataja 106.90 kr.
2.A.Vaharv-õpetaja 107.- "
3.H.Kübar 111.8o "
Täna (22.03.09.) on Varbla põhikool ainuke kool vallas, seal õpib 86 õpilast. Neist õpib I - VI klassis 53 õpilast. I-VI klassis õppijate arv on 16,7 %, võrreldes 70 aastase taguse ajaga. Samas on valla elanike arv täna 28,8 % võrreldes 70 aasta taguse ajaga. Siis oli õpilaste osatähtsus kogu elanikkonnast 9,5 %, täna ainult 5,5 %.
Vaatame õpilaste ja kogu elanike suhtarve. 1939.a. oli ühe õpilase kohta vallas 10,6 elanikku, täna 18,2 elanikku. Need eeltoodud arvud peaks meid kõiki tõsiselt mõtlema panema. Kas jääme ikka veel uskuma kõrgemate poliitikute ulmejutte Eesti rahva ja kultuuri säilimisest ning rahvaarvu suurenemisest? Kui Eesti küla jääb tühjaks, siis tabab häving kogu meie ühiskonda.
Vallavalitsus koosnes järgmistest ametnikest, Varbla valla eelarve 1939/40.a. Kuupalk kr.
1.Vallavanem 60.- Juhan Pärna 0,5 töökohta
2.Vallavanema I abi 20. Mart Krumpkam +
3. " II abi 20.- Johannes Saar +
4. " III abi 20.- Teodor Paimre + = 0,5 töökohta
5.Valla sekretär 137.- August Källe
6.Sekretäri abi 95.-
7.Kantselei ametnik 60.- Paul Päri
8.Kantselei ametnik 60.- Alvine Põllumäe (hilisem Murel)
9.Valla maksunõudja 20.-
10.Valla käskjalg 70.- Aleksander Roospõld
Valla ametnike palgad kinnitas maavanem. Aastane palgakulu kokku 6720.-kr ja 6 täistöökohta.
Lisaks sellele vallasekretär August Källe sai kohtukirjutaja (vaestelaste ehk valla kohus) palka 01.04. ... 01.10.39.a. eest 60.-kr.
