Õpilaskonverents oli lõpuüritus juba 25. märtsil alanud ettevõtmistele, kui Rakvere Memento ühingu ning Haljala gümnaasiumi kutsel külastas meie maakonda delegatsioon Tverist - esindajad Tveri-Eesti Seltsist, Tveri muusikakoolist, Buraševost. 25. märtsil võttis külalisi vastu Rakvere linnapea härra Toomas Varek. Küüditamisaastapäeva märkimiseks käidi Okaskrooni juures. Rakvere gümnaasiumis toimunud kontserdil esinesid maakonna taidlejate seas ka meie kooli õpilased, loomulikult astus üles tantsuansambel Kapriis Buraševost. Järgnes vastuvõtt külalistele Rakvere Ametikoolis.

26. märtsil oli külalistel, Memento liikmetel ja kümmekonnal Haljala kooli õpilasel Tallinna-päev: külastati riigikogu ja käidi Nevski katedraalis. Ekskursioonile vanalinnas oli jätkuks Tallinna abilinnapea M. Kõlvarti vastuvõtt Tallinna raekojas. Metsakalmistul asetati pärjad presidentide Konstantin Pätsi ja Lennart Meri haudadele.

Õpilaskonverentsi „Rahvadiplomaatia" ettekanded olid seotud rahvastevaheliste suhetega, keelte õppimisega, eestlaste väljarändamisega Venemaale. Kunda kooli õpilase Jana Potapkina uurimistöö vaatles muukeelse lapse toimetulekut Eesti koolis.

Integratsiooniprojektist „Minu riik" kõneles Kunda Ühisgümnaasiumi õpetaja Mare Lina, kes tegeleb vene laste õpetamisega. Keelte õppimisega olid seotud Elina Einholmi (Haljala kooli endine õpilane) ja Berit Delia Lille (Haljala kooli 10. klass) ettekanded. Kelly Vask (Haljala kooli 10. klass) rääkis eestlaste väljarändest Venemaale 19. sajandil, Kadrina kooli õpilaste ettekanne tutvustas Peterburi eestlasi.

Konverentsi teises pooles esinesid külalised: riigikogu liige härra Marko Pomerants, Rakvere vene õigeusu kiriku preester isa Aleksander. Elevust tekitas Tveri-Eesti Seltsi esimehe Elmar Aljase sõnavõtt. 1965. aastal Venemaale õppima läinud noormees jäigi Tveri ning praegu on ta sealsete eestlaste eestvedaja.

Teatavasti tekkis Kesk-Venemaal Tveri kubermangus 19. sajandi lõpus eestlaste suur ja õitsev asula Nurmekunde, mis nüüdseks on hääbunud. Kunagist rikast piirkonda meenutab 1995. aastal pandud mälestuskivi. On tõdetud, et sealne eestlaste kunagine asuala vajaks Eesti riigilt süsteemsemat lähenemist. Praegu hoiavad sidet ainult üksikud entusiastid.

Konverentsil esinenud Henn Latt kõneles, kuidas temast sai 1980-ndate aastate lõpus rahvadiplomaat. Muinsuskaitse liikumises aktiivse osalejana otsustas Henn Latt üles otsida Konstantin Pätsi haua. Sõitnud Tverimaale, taskus visiitkaart, kuhu Henn Latt oli lasknud kirjutada sõnad „narodnõi diplomat" (rahvadiplomaat), õnnestus tal kohtuda Buraševo vaimuhaigla töötajaga, kes mäletas Konstantin Pätsi. Kui Konstantin Päts 1956.aastal Buraševo vaimuhaiglas suri, maeti ta kohalikule kalmistule. Tänu Henn Latile, presidendi haua leidjale, toimus 1990. aastal Konstantin Pätsi põrmu ümbermatmine Metsakalmistule. Buraševo kalmistul meenutab teda rist.

Konverentsi tõsistele ettekannetele pakkus vaheldust Haljala ja Kunda noortekooride esinemine, kõva aplausi teenisid Buraševo tantsuansambli Kapriis tüdrukud oma temperamentsete tantsudega. Kogu ürituse filmisid Eesti Rahva Muuseumi töötajad, kes tegid ka kõikide ettekandjatega intervjuu, mis talletatakse ERM-i kogudes.

Ja oligi aeg külalistel asuda pikale koduteele. Olgu lisatud, et kohalikus vene ajakirjanduses oli tagasiside ülipositiivne: kiidetakse väikelinna Rakvere spaad, suurima üllatusena tuuakse välja kõrgetasemelise õpilaskonverentsi korraldamine nende mõistes nii väikeses asulas kui Haljala, samuti loodetakse sidemete jätkumisele Haljala gümnaasiumiga.

Haljala gümnaasium tänab Rakvere Memento ühingut ja tema väsimatut juhti Aino Kiivrit, kelle toetuse ja abita poleks kõik eespool kirjeldatu nii hästi korda läinud. Olgu see lugu mementolastele väikeseks tänutäheks ja tagasisideks kuu aega tagasi toimunustkohaliku maakonnalehe ajakirjanik ei pidanud sündmust uudisevääriliseks.

Rahvadiplomaatia oli teoks saanud.