„Selle kohtumise eesmärk ei ole pori loopida, vaid leida lahendus, et praegust olukorda parandada,“ lausus Kangro. „Kuidas edasi minna? Kuidas soodustada seda, et inimesed ei lahkuks maalt? Mida saab selleks teha kohalik elanik, mida omavalitsus, mida riik?“

Koosolekule on kutsutud Hanila vallavanem Arno Peksar, Maanteeameti Lääne regiooni hooldeosakonna peaspetsialist Urmas Robam ja aktiivsed elanikud, kes kasutavad nimetatud riigiteed iga päev.

Kõmsi-Mõisaküla-Ridase teelõik (Kõmsi-Mõisaküla-Salevere ja Ridase-Saastna kaudu kokku 22,7 km) on Kangro sõnul Hanila valla üks tihedama asustusega riigiteid, mis ei ole kõvakattega ja kus kohalike elanike osakaal on suvitajatest suurem. Ühistransport sõidab seal kaks korda päevas, läbides või viies kümne külani (Voose, Mäense, Salevere, Ullaste, Kõera, Rannaküla, Mõisaküla, Kukke, Massu, Kokuta).