Hansaplanti keskus – aiakultuuri maaletooja Eestis
1997. aastal samas paigas tegevust alustanud ettevõte on arenenud aastatega kvaliteedimärgiks, mida teised üritavad kopeerida.
“Enne meid aianduskeskust kui sellist Eesti polnud,” ütleb keskuse juhataja Hanka Uleksin. “Me oleme aiakultuuri maaletoojad Eestis.”
Tänasel päeval tundub sõna aianduskeskus meie jaoks loomulik – me teame, mida oodata, kui sinna sisse astume. Ometi pole taoliste keskuste ajalugu Eestis kuigi pikk.
“Kuus aastat tagasi ehitasime kaks uut kasvuhoonet, mis juba andsid väikese aianduskeskuse mõõdu. Peahoone ehitasime kolm aastat tagasi kasvuhoonete külge,” meenutab Uleksin. “Laienesime aianduskeskuseks, nagu seda mujal maailmas tuntakse.”
Enne uue hoone valmimist oli Hansplantil kaks kasvuhoonet põllu peal. Peahoone ehitamiseks tuli otsida ehitajat väljaspool Eestit, sest siinsetel ehitusmeestel puudus oskus nii spetsiifilist hoonet ehitada. Ehitaja leiti lõpuks Hollandist.
“Aianduskeskuse puhul on iga detail väga oluline,” lausub Uleksin. “Hoone on ehitatud nii, et ta reageerib igale kliimamuutusele, eriti oluline on see näiteks troopiliste taimede puhul.”
Mis on aiakultuur?
Hansaplant alustas 13 aastat tagasi kahe mehe – Indrek Naudi ja Mihkel Saare – eestvõttel taimekasvatuse ja -aretusega. Tollal käis asi nii, et ostja tuli oma taimele põllule labidaga järele.
“Varem oligi Eestis sedasi, et aianduskultuur polnud tarbijale suunatud,” ütleb Hanka Uleksin. “Ega see kultuur pole siiani eestlaseni täiesti jõudnud.”
Uleksin lisab, et aianduse eestlaseni toomine on olnud pikk tee, kuid Euroopa tasemeni jõudmine võtab veel aega.
Kuid mis on aianduskultuur? “Aiandus tähendab kõike, mis on seotud koduga,” laiendab Uleksin arusaama. “Meilt leiab asju kõikjale koju, ka näiteks rõdule või terrassile.”
Aianduskeskus pole ei aiand ega tavaline ostukeskus. “Aiandist eristab meid see, et siin on tegu rohkem meeleolu ja stiiliga ning et inimene saab ühest kohast kõik kätte,” lausub Hansaplanti juhataja. “Suurest ostukeskusest erineme suhtlemisvõimalusega, me pakume inimesele ka teadmist, ta saab teenindajaga rääkida ja küsimusi esitada.”
Vanematelt noorematele
Teenindajad on Hansaplantis kõik aiandusharidusega. Kui tekib küsimus, miks taim äkki krussi tõmbus, tuleb vaid minna aianduskeskusesse ning küsida.
Igaüks, kes keskusesse tuleb, vajab personaalset nõustamist. Küsimused on erinevad. “Meil on kindel klient, kes nõuab teenust,” selgitab Uleksin. “Kui inimene tuleb küsimusega, on tal kindel soov vastust saada.”
Kui varem oli aiandus vanemate inimeste hobi, siis üha rohkem tekib noori, kes on asjast huvitatud. Näiteks tuleb noor paarike ning soovib osta taimi, mis lageda peal elamist tuulte eest varjaks. “Või tullakse ja küsitakse taime, mille eest ei pea üldse hoolt kandma,” muigab keskuse juhataja.
Pidevalt arenemas
Et eestlaseni pole aiandus täiesti jõudnud, näitab ka arvamus, et aednik on naisterahvas. Seetõttu on ka meesaednikest väga suur puudus näiteks puukoolides, kus töö on füüsiliselt nõudlik.
Kuigi Hansaplant on saavutanud oma klientide seas hea maine, arenetakse pidevalt edasi. Viimane ettevõtmine oli kohviku rajamine aianduskeskusesse. Lähiajal loodetakse seal pakkuma hakata ka lõunasööki.
“Tahame pakkuda siin maailma parimat kohvi ja saiakesi,” ütleb Hanka Uleksin.
Kuivõrd aiandus põhineb tema sõnul emotsioonil, nuputatakse pidevalt, mida uut ja huvitavat kliendile pakkuda. Edukat mõttetööd iseloomustab fakt, et klientuur on pidevalt kasvanud, ka masu ajal.
“Meie eelis siin suurtest teedel eemal on, et oleme säilitanud loodusläheduse,” ütleb Uleksin. “Mida rohkem kaob inimesel kontakt maaga, seda rohkem tulevad nad meie juurde värsket õhku hingama.”
