Hapukurgifestivali järelkaja
Tahkuranna vallas – metsa, soo ja mere vahel – on soodus maapind aiasaaduste kasvatamiseks, eriti kurgi kasvatamiseks.
Viimastel aastatel on hoogu saanud Võiste, Tahkuranna ja Uulu ajalugude üleskirjutamine, nende tutvustamine lugejatele. Ühel sellise Tahkuranna ajalooraamatu tutvustamisel Takedorfis tõstatus Häädemeeste mehe Sulev Kasvandiku poolt ettepanek kirjutada ka Tahkuranna kurgist raamat. Oli neid, kes haarasid sellest mõttest kinni – hakati meenutama mälestusi, võeti kasutada ka varem meedia avaldatud materjali. Uulu koolis soovitati joonistada pilte kurgi kohta, koguti mõistatusi, luuletusi ikka kurgi kohta. 20. augustil 2010. aastal toimus Tahku Tares „Hapukurgi festival”, seal olid väljas ka kogutud materjalid. Sellest raamatu jaoks jääb väheks, piisab aga avaldamiseks joonealusena valla Oma Lehes. Ehk on veel häid mälestusi säilinud, mis annaks lisa raamatu kirjutamiseks.
Järjejutuna hakkame valla lehes avaldama lugusid kurgist andmaks edasi ülevaatet:
Kurgi ajaloost – koostanud aiandusteadlane Leopold Meensalu
Kurgi kasvatamine 30-ndail aastail ehk I Eesti Vabariigis
Kurgi kasvatamine kolhooside ajal
Kurgi kasvatamine taasiseseisvunud Eestis
Kurgi kasvatamine Võiste aiandis.
Kurk ladina keeles: Cucumis sativus inglise keeles: Cucumber
Kurk on pärit Põhja-Indiast Himaalaja jalamilt, nimelt on kurk aretatud seal kasvavast kibedavõitu metskurgist. Kurk on Meloni ja Kõrvitsa sugulane. Kurk on üks populaarsemaid aedvilju Eestis. Eristatakse avamaakurki ja kasvuhoonekurki – esimene on teisest enamasti lühem. Kurk sisal-dab 97% vett ja väga vähe energiat. Rohke veesisalduse tõttu on kurk tundlik temperatuurimuutustele. Parim säilitustemperatuur on 10–14°C. Toidukilesse keeratult säilib kurk ka toatemperatuuril.
Kurk on tundlik etüleeni suhtes, seega tuleks seda hoida etüleeni eraldavatest aed- ja puuviljadest eraldi.
Ajalugu
Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt.
Toiteväärtus
Toite- ja energeetilise väärtuse poolest jääb kurk maha enamikust teistest köögiviljadest, kuid on väga kõrge dieetilise väärtusega ja hästi maitsev. Tehnilise küpsuse järgus on kurgi vili väga veerikas ja sisaldab vaid 4–5% kuivainet. Ka vitamiine sisaldab kurk vähe. C-vitamiini, samuti karotiini leidub peamiselt koores. Vähesel määral sisaldab kurk ka Bgrupi ja PP-vitamiini. Meeldiva värskendava maitse annavad kurgile vabad orgaanilised happed (olulisim Sidrunhape). Iseloomulik lõhn on tingitud eeterlikest õlidest. Mõnikord esinev mõru maitse on tingitud glükosiid kukurbitatsiini sisaldusest ja võib olla pärilik (sordile omane) või esile kutsutud ebasoodsatest kasvutingimustest (temperatuuri kõikumised, niiskuse puudus jm). Uuematel sortidel esineb mõrudust harva.
Tarvitamine
Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornišonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga sobiv saleduskuurideks. Juba kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite oskas hinnata kurgi väärtust kosmeetikas. Iidsetest aegadest on kurgimahl tuntud kui näonahka toniseeriv, puhastav ja noorendav vahend, mis pleegitab ka näol paiknevaid pigmendilaike.
