Pean tunnistama, et olete esitatud küsimustega pannud mind keerulisse olukorda. Teile vastamiseks pöördusin ma hr. Tõnis Kõivu poole palvega saada parteilise vahenduse kaudu seisukoha ka pr. K. Pentus-Rosimannuselt, kuna ta kandideerib Tallinna linna volikokku nimelt Kesklinnas. Pealegi on ta keskkonnaminister. Seega kuulub käesolev probleem otseselt tema haldusalasse. Sama palvega pöördusin ka hr. Mihhail Korbi poole, kes on soovinud Ülemiste järve avamist supluseks. Kuna ma eelnimetatud vastutavatelt ametikandjatelt ei ole saanud mingit vastust, siis eeldan nende toetust kavadatud ettevõtmisele. Seepärast pean piirduma eelkõige loodusteaduslike kaalutluste alljärgneva esitamisega.

1. Hr. Tõnis Kõivu soov anda avalikku kasutusse Ülemiste järve sanitaarkaitseala ei ole päriselt arusaadav. Kui on tegemist siira sooviga Ülemiste järve ümbruses jalutada, siis on sellekohaseid rajatisi võimalik juba praegu ehitada Rae valla maadele vastavalt kehtivale seadusandlusele. Madalaveeline Ülemiste järv on suuresti ümbritsetud tiheasustusega, mis survestab järve habrast ökosüsteemi tugeva inimmõjuga. Selle lisakoormuseks on viimastel aastatel osutunud kiiresti kasvav Peetri küla. Kuna hr. T. Kõivul ja hr. M. Korbil puuduvad hädatarvilikud loodusteaduslikud eelteadmised sellise probleemiga tegelemiseks, siis on nad ise eksituse sisse langenud ja paratamatult eksitavad ka teisi. Loodusseadusi (näiteks maa külgetõmbejõudu) ei saa muuta poliitiliste väitluste ega seaduste muutmisega Riigikogus. Mõlemad härrased põhjendavad järve avamise vajalikkust inimhulga suurenemise selle kaldal, kes sooviksid järve erineval moel vabalt kasutada. Alates suplemisest, lõpetades eeldatavasti kalapüügi ja purjetamisega. Paraku on olukord vastupidine. Mida suurem on inimmõju linna joogivee varule, seda rangemad peavad riski vältimiseks olema tema kaitsemeetmed. Eriti pahandas mind hr. T Kõivu poolt toodud eksitav eeskuju Inglismaalt, mis puudutas Rivingtoni veehoidlat. Tegemist ei ole Ülemiste järve, vaid Paunküla veehoidla analoogiga. Paunküla veehoidlas võib täna supelda ja kihutada piirangutete autode ning jalgratastega mööda kaldaäärseid teid. Murettekitav on asjaolu, et hr. T. Kõiv ja M. Korb esindavad peremehetundeta looduskasutaja mõtteviisi. Teadaolevalt ei kannata paheline osa kala- (röövpüüdjaid) ja jahimehi (salakütte) kuidagi olukorda, kus nende silme all on rikkad kalaveed ja jahimaad, kuid kaitsealustena nende käeulatusest väljas. Taoliste inimeste hing ihkab seadusemuudatuste järele, mis annaks neile eriõiguse kaitstud loodusvarasid avalike ja üldiste huvide vastaselt erahuvides kasutada.

Ülaltoodust lähtuvalt ma ei toeta hr. T. Kõivu ja hr. M. Korbi taotlusi avada Ülemiste järv vabaks kasutuseks.

2.   Mis puudutab Teie teist küsimust, siis Tallinnas on  vee hind juba pikka aega tõusnud vaatamate sellele, et Ülemiste järve vesi ei maksa rohkem, kui järve veehaarde loomisest alates. Saades linna etteotsa rakendaksin pigem meetmeid veehinna tõusu peatamiseks.

3. Teie kolmas küsimus tõstatab ühe seni reguleerimata küsimuse Eesti Vabariigi seadusandluses. Asi puudutab piiriüleseid keskkonnamõjusid. Peetri küla kiire laienemisega on Rae vald kasvatanud oluliselt oma maksutulusid. Samas suurendanud survet linna joogivee varudele. Seega saab üks omavalitsus lisatulu naabrite huve kahjustades. Õiglane oleks juba praegu nõuda Rae vallalt vastavat rahalist kompensatsiooni. Seadusandlikud alused selleks paraku puuduvad. Uuel Tallinna linnvõimul oleks kohane koheselt astuda sellesuunalisi samme nimetatud puuduse kõrvaldamiseks.

Kuna Teie olete mulle ülaltoodud küsimused esitanud avalikult, siis palun minu käesolev vastus avaldada samas kohas, täies ulatuses ja muutmata kujul. Kui see ei ole võimalik, siis teavitada avalikkust selle võimaluse puudumisest.

Hardo Aasmäe
georaafiateaduste kandidaat
Tallinna linnapea 1990-92"